Siit leiad raamatupidaja.ee 10 kõige olulisemat uudist ja artiklit, mis pälvisid lugejate erilise tähelepanu oktoobrikuus. Vaata, kas teised lugejad leidsid midagi sellist, mis sul märkamata jäi.
Kestlikkusaruandluse kohustus saab alguse 2024. aastast ning see laieneb järk-järgult paljudele ettevõtetele.
Seda artiklit ajendas mind kirjutama lugejaküsimus lähetuse kohta. Selgitan lähemalt, mis on lähetus ja millised on lähetusega kaasnevad tegevused, sh kehtestatud nõuded päevaraha maksmiseks.
Täiendava aruandekohustuse said lisaks krediidiasutustele ka virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kes peavad aruanded esimest korda esitama 2024. aasta I kvartali kohta.
Riigi vaates muutuks kindlasti kõik asjad palju mugavamaks ning tekiks parem ülevaade majandustegevusest. Küll aga lõppkasutaja vaatest on ilmselt murekohaks liigne riigipoolne kontroll, isegi kui pole midagi varjata. Kes ikka tahaks, et ta riigi ees justkui alasti oleks.
Tööandjad peavad kinnitama puhkuste ajakava ning teavitama töötajaid hiljemalt I kvartali lõpuks. Nüüd on õige aeg taas meelde tuletada põhipuhkuse tekkimise, kasutamise ja aegumise põhimõtted.
Lugeja küsimusele vastab Tõnis Elling, Ernst & Young Balticu juhtiv maksunõustaja.
Nagu teisteski ettevõtetes, on ka raamatupidamisbüroodel maksuvõlgade tekkimine seotud laekuva rahaga. Võib juhtuda, et kliendid jäävad võlgu või maksavad suure hilinemisega ning kui pole jõutud reserve koguda, siis tekivadki sinu ettevõttel maksuvõlad.
Sisekaitseakadeemia finantskolledži lektor Maret Güldenkoh selgitab, kas treeningvahendite soetamine töötajate tervise heaks on erisoodustus.
Tasemeõppes või täiendkoolitusel osalemiseks nii Eestis kui ka välisriigis on töötajal ja ametnikul õigus saada õppepuhkust.
Olgu filiaal registreeritud äriregistris või maksuametis, selle osas tuleb pidada eraldi raamatupidamisarvestust, ka tuleb riigile esitada kõik tavapärased maksu- ja statistikaaruanded.
Septembrikuus enim tähelepanu pälvinud lood leiad
SIIT.Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.