Saa tuttavaks audiitoriga: üleväljamängija nii tennises kui finantsvaldkonnas

Kersti on väga kaasahaarav ja vaba suhtleja, kellel on mida jagada. Ta toonitab, et tööalaselt tahabki ta alati olla ettevalmistatud, et kunagi ei peaks ütlema „ma ei tea“.

Kersti on pärit Pärnust, kus suved veetis ta rannas võrkpalli mängides ja kooliaja usinasti õppides. Pealinna ülikooli tulemine ei olnud aga niisama lihtne, sest väikses koolis võis ta olla klassi parim, kuid tehnikaülikooli ärikorralduse eriala tasuta kohale ta esimesel aastal ei kvalifitseerunud. Teisel õppeaastal sai see viga parandatud. Heaks kooliks oli ka töö õpingute kõrval rahvusvahelises konteinerlaevaliini ettevõttes MSC.

Pärast bakalaureuseõpinguid hakkas Kersti Pärnu Endla teatri direktori kutsel arendama Teatrikohvikut. „Ma olin 22-aastane, polnud selles valdkonnas kunagi töötanud ning tiimis olid enamus minust oluliselt vanemad – muidugi oli mul mure, kuidas mind juhina võetakse. Meil oli aga ülihea meeskond ning kohvikus on tänaseni sama hõng nagu toona,“ kirjeldab naine töökohta, mis viis ta pärast õpinguid mõneks ajaks kodulinna tagasi.

Esimese lapse sünni järel tõstatus aga küsimus, kas minna tagasi juba tuttavasse kohta või teha seda, mille järgi süda kutsub ehk liikuda finantsvaldkonda. 2006. aastal kolis pere taas pealinna ning Kersti sooritas testid KPMG-sse, kuhu ta kutsuti vestlusele, kuid vestluse ajaks jäi ta haigeks. „Järgmisel aastal toimusid eraelus pöördelised sündmused ja otsustasin, et nüüd on täielik muutuste aasta ning võtsin uuesti KPMG-ga ühendust. Saingi koha ja omandasin seal audiitorkogemust 2013. aastani, kuid vandeaudiitorieksamiga ei alustanud.“ Selle asemel otsustas ta hoopis audiitorirattalt korraks maha hüpata ja minna äri- ja finantskontrolleriks rahvusvahelises uksi tootvasse ettevõttesse Jeld-Wen Eesti AS.

JW-s töötamise kõrvalt tundis ta siiski, et ei soovi KPMG-s omandatud teadmisi ja oskusi raisku lasta, vaid tahtis teiste tegemiste kõrval audiitor olla. Nõnda sooritas ta 2015. aastal eksamid ja omandas vandeaudiitori kutse. Tänasel päeval töötab ta ca 50% ajast finantskontrollerina ja 50% vandeaudiitorina projektikorras audiitorettevõtja juures – eelmine hooaeg möödus tal Baker Tillys suurepärase koostööna Sander Kallasmaaga. „Kuigi audiitori töö on väga vaheldusrikas, siis ma vajan veel rohkem variatsioone ning õnneks laiapõhjaline finantsvaldkond pakub seda piisavalt. Üht suunda ma ei oskaks valida – mõni Hunt Kriimsilm peab ka olema, kes teeb kõike,“ naerab Kersti.

Audiitorina alustades oli Kersti väga põhjalik, kuid tänaseks päevaks tunneb ta, et on jõudnud põhjalikkusest olulisuseni: „Enamik minuvanuseid on mingis eluetapis ka läbipõlenud, aga ma loodan, et tänu vabamale suhtumisele läheb järgmisel põlvkonnal finantsvaldkonnas ehk kergemalt. Ühelt poolt on hea, et noored väärtustavad isiklikku elu ja vaba aega, kuid ettevõtte seisukohast on selline suhtumine jätkusuutlik vaid efektiivsemalt tegutsedes. Kümmekond aastat tagasi me auditeerisime üle, aga kui assistendid suudavad keskenduda olulisele, siis lähebki vähem aega ja saadaksegi paremini hakkama! Olulisele keskendumiseks on tähtis juhendaja roll – nemad peavad olema teadlikud ja juhtima noored õigele rajale.“

Ta usub, et kui ta ei töötaks audiitorina, siis ta ei oleks nii pädev, et klienti finantskontrollerina nõnda hästi aidata. „Minu jaoks on prioriteet klient – kuidas ettevõte ei kulutaks liiga palju ressurssi. Fintantskontrollerina saan ma ettevõttel aidata protsessid viia sinnani, et need vastaksid standardile. Standarditega olen ma aga põhjalikult kursis tänu audiitorikutsele. Audiitorina ma ei saa kliendile asju ette teha ning finantskontrollerina ei saa ma nõustamisteenust pakkuda auditi kliendile, aga ma saan ühes ja teises kogutud teadmisi ära kasutada erinevate klientide juures.“ Kersti leiab, et Eestis võiks üldse paremini toimida ring, kus audiitor toimetab erinevates rollides läbi erinevate ettevõtete – mitmekülgsed kogemused tulevad vaid kasuks.

Töös viib Kerstit edasi sihikindlus ja julgus: „Mul tuleb juba kodust kaasa julgus mõelda, kuidas saab asju teha teisiti – ma ei taha teha nii nagu on alati tehtud, vaid mõtlen, et alati saab paremini. Lisaks ametialasele tööle oleme loonud abikaasaga pereettevõte Nordic Plast, milles saan enda ettevõtliku mõtlemisega, aga samas ka ametialaste teadmistega abiks olla. Mina julgustan küll kõiki ette võtma see samm, et täita südamesopis olevaid unistusi. Võimalik on kombineerida – sa ei pea olema ühes ametis – audiitorina saab teha mitut asja korraga! Inimestel ei ole ju üks tugev külg – on mitu – kasuta neid kõiki!“

Vabast ajast rääkides rõhutab Kersti pere ja sõprade tähtsust: „Me veedame väga palju aega nii pere kui sõpradega. Mu parim sõber on mu abikaasa, kellega oleme 25 aastat koos olnud ning abiellusime meie tutvuse 20. aastapäeval Portugalis Praia de Albandreias.“ Aastate jooksul on ta aga leidnud sõbrad erinevatest töökohtadest, kuid tööst sõpradega ei räägita: „Audiitorid on tööalaselt väga diskreetsed ja vajadusel saan professionaalseid küsimusi arutada kolleegidega.“ Inimesed minu elus annavad mulle väga palju positiivset energiat ja rõõmu ning ma olen selle eest ülimalt tänulik.

Sportimist peab Kersti aga kõige paremaks tegevuseks, et aju välja lülitada, kuid kahe aasta tagune võit Audiitorkogu I tenniseturniiril oli pigem juhus: „Sõltub ikka paarilistest – üksi paarismängu ei mängi! Tennises ei ole mulle võit oluline – ma tahan jõuda oskuseni mängida tennist, mitte vaid palli lüüa.“ Tennise juurde jõudis ta alles 2010. aastal, kui hakkas koos õega trennis käima. Samal aastal alustas tennisetrennidega ka toona 6-aastane tütar, kellest on saanud Kersti suurim inspiratsioon tennises: „Ükskõik mis elus muutunud on, siis armastus tennise vastu on tal jäägitu ja ka mina tahan tänu sellele parem olla. Tennis on nii tehniline ala, et kunagi ei saa öelda „ma nüüd oskan!“ – seda õpib surmani. Audiitorikutses ning tennises ei lõpe õppimine ja eneseareng kunagi.“

Artikkel ilmus Audiitorkogu kodulehel.