Kuidas lõpetada võimalikult valutult tulevikuta ettevõtte eksistents?

Laias laastus öeldes juhtub nii, et inimene loob ettevõtte, arvates, et see hakkab midagi tootma, müüma või teenust pakkuma, ent siiski ei lähe kõik nii libedalt. Loodud ettevõtte tegevus jääb soiku ning aastate möödudes võib Äriregister hakata esitama küsimusi majandusaasta aruannete kohta, mille esitamine on Eesti riigis kord aastas kõigile äriühingutele kohustuslik. See tekitab paanika? Mida teha? Mis saab? Ettevõttel pole ju kulusid-tulusid, miks ma pean aruandeid esitama? Ja kas mul kogu selle asjaajamise juures on seda ettevõtet ikka vaja?

„Eestis peavad tõepoolest kõik äriühingud, kaasaarvatud mittetulundusühingud, esitama kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, enamasti siis 30. juuniks, eelneva aasta majandusaasta aruande, olenemata sellest, kui suurelt või väikeselt tegutsetakse. See on kohustus,” kinnitab Lepvalts. „Kui äriregistrist tuleb päring tegutsevale ettevõttele, kes on jätnud aruande esitamata, ja juhatuse liige tunneb, et ta ei oska seda teha, on lahendus lihtne. Tuleb pöörduda raamatupidaja poole, maksta talle teenuse eest vastav summa ning ongi kõik korras. Aga tõepoolest võib aktiivselt mittetegutsevate ettevõtete omanikel tekkida küsimus, et miks peale maksta?”

Seega järgmine loogilise samm on saada ettevõte nii-öelda enda kaelast ära näiteks läbi müügi. Samas on seda Lepvaltsi sõnul täna tõenäoliselt keerukas teha, sest uue äriühingu loomine ja puhtalt lehelt alustamine on tehtud nii kiireks, lihtsaks ja soodsaks. Seega igaüks, kellel tekib tahtmine oma firma luua, saab seda teha läbi interneti ega pea hakkama kaasas kandma varasemate ettevõtete ajalugu.

Nii jääb üle teine variant ehk ettevõte likvideerida. „Ise likvideerida on kindlasti soodsam, kui see teenusena sisse osta. Selleks peaksid omanikud tegema otsuse ettevõtte lõpetamiseks ning kirjutama aastaaruandele sarnase likvideerimise aruande. Kui ettevõte on tõesti tegevuseta olnud, tuleb mõne kuu pärast teha bilanss ehk kokkuvõte, tutvustada seda ettevõtte omanikele ja paari kuu möödudes saabki kustutamisavalduse sisse anda,” selgitab Lepvalts. „Ja kui kustutamisavaldus on sisse antud ja see ka tehtud, siis ollakse prii kuni järgmise ettevõtte loomiseni.”

Kui aruandeid ise ei taha või ei oska teha või kogu protsess tundub ebaselge, saab selle teenusena mõnelt raamatupidamisbüroolt keskmiselt mõnesaja euro eest sisse osta. Tasemel raamatupidaja oskab kliendile selgitada, milliseid samme millises järjekorras tuleb astuda. Oluline on veel see, et ettevõtte tegutsemise lõpetamise eest tuleb maksta ka riigilõivud, mis jäävad kokku alla 30 euro.

Lepvalts nendib, et kui on ettevõttel varasid või kohustisi, on äriühingu lõpetamine veidi keerukam. „Varade ja võlgade seis tuleb üles tähendada ning kui võlgasid on rohkem kui vara, peab hakkama vaatama, kellele võlgu ollakse. Kui võlausaldajad on eriti aktiivsed ja nõuavad oma raha, tuleb võib-olla välja kuulutada hoopis pankrot. Kindlasti ei tohi sellisel puhul hakata varasid päästma ja ümber tõstma, sest kui pankotihaldur avastab tahtlikud võlausaldajaid kahjustavad tegevused, võib see kaasa tuua isikliku vastutuse.”

Pankrotihalduri määrab kohus vastavalt kohtusse esitatud panktoriavaldusele. Kui ettevõtte varanduslik seis on nigel, võib ka juhtuda, et asi päädib raugemisega. „Toonitan veel kord, et oluline on mitte hakata varasid päästma!” ütleb Lepvalts. „Kui ettevõtte võlausaldaja on omanik, võib temaga saada kokkuleppele – eriti kui see võlausaldaja/omanik olete teie ise. Küll aga tuleb siis varad müüa või endale omastada turuhinnaga. Ja siinkohal on iga arve parem kui null eurot.”

Samas võib juhtuda ka, et ettevõtte kontol on nii-öelda perspektiivitu raha, mis jagatakse omanike vahel. Siin ei tohi aga unustada tulumaksustamist.