Õpi rahatarkust! Kuidas kriisideks paremini valmis olla?

Arumäe tõdeb, et kui kriisid läbi saavad, kipuvad inimesed sageli elama samamoodi edasi nagu enne kriisi. Kõik on justkui jälle hästi, majandus õitseb ja paljud enam ei mõtle võimalikele tulevastele kriisidele.

Tegelikult, kui kriisis oli raske, võiks sellest õppida, kuidas järgmiseks kriisiks paremini ette valmistuda. “Kriisid korduvad ning tulevad sageli ootamatutest kohtadest, ent see, et kriisid uuesti tulevad, on üsna kindel,” on see tema sõnul paratamatus.

Et kriisist õppida, tasub Arumäe sõnul eelkõige enda isiklik finantsvundament üle vaadata, kust sinu sissetulekud tekivad ning kui palju sa neid tegelikult kontrollid. Risk on alati seotud kontrolli puudumisega ning riski saab maandada kontrolli suurendamisega.

Palgatöötajatena jääb paraku alati tööandja risk. Võid isegi olla hea juht või spetsialist, aga kui töö ära kaob või tööandja uksed sulgeb, on sissetulek kadunud. Et sissetulek ei sõltuks vaid ühest allikast, tasub end rahaliselt harida, et saata ka n-ö raha isee enda eest tööle, et suurendada kindlustunnet.

Et oma majanduslikku heaolu tõsta või kaitsta, on Arumäe sõnul kaks valikut – kas tegeleda investeerimise või ettevõtlusega. Või mõlemaga koos. Siis ei sõltu sa ainult tööandjast, vaid saad kontrolli oma sissetulekute üle kasvõi mingis ulatuses enda kätte võtta.

Ta sõnab, et kindlasti ei tasuks ka praeguses olukorras ettevõtlust karta, sest ajalugu näitab, et paljud edukad ettevõtted on saanud just kriisiaegadel. “Väliskeskkond muutub, pilt sellest, kuidas me tulevikus käitume, muutub ning kui oskad alustades ajakohasema ärimudeli leida, on võimalusi palju,” julgustab ta. Näiteks koroonakriisi aeg näitab selgelt, kuidas online maailm on avanud uusi võimalusi ideedeks, kuidas inimesteni virtuaalselt jõuda.

Seega tasuks mõelda, ehk õnnestub mõni kirg, hobi või meelistegevus pöörata äriks, et luua endale täiendav sissetulek, maandades riski, juhuks kui harjumuspärane sissetulek väheneb või kaob.

Et olla kriisideks valmis, on oluline luua rahapuhver ettenägematuteks olukordadeks. Sissetulekute vähenemise või kadumise põhjuseks ei pea olema tingimata kriis, vaid need võivad peatuda ka näiteks tervislikel põhjustel.

Et koguda puhvriks, tasub võtta omaks põhimõte maksta alati endale esimesena. Arumäe rõhutab, et isegi kui kogutav summa on esialgu väike, siis aja jooksul kasvab see piisavalt soliidseks ning on suureks abiks, kui peaksid taas tekkima keerulised ajad. Reeglina, kui rahapuhvrit jagub aastaks, saab end rahaliselt juba kindlamalt tunda. Kui kriis kestab kauem, peab olema valmis ka näiteks realiseerima asju, mida väga vaja ei ole või milleta saaks tegelikult hakkama.

Et oma aja, energia ja raske tööga teenitud raha säilitada, on piisava rahapuhvri olemasolul võimalik eraldada osa sellest investeerimiseks. Arumäe sõnab, et investeerimine on jõukohane igaühele, ent siiski päris mõtlematult seda teha ei tasuks – kui ei tea, kuhu investeerida, tasub esimeses järjekorras investeerida enda rahalisse haridusse.

Selge on see, et kriisid ohustavad ka investeeringuid. Arumäe selgitab, et on praktiliselt võimatu ette näha, milliseid varaklasse tekkinud kriis enim mõjutab, ent ajalugu näitab, et alati tasub omada tagavara puhvrit nii valuutas kui väärismetallides.

Et varaklassides sotti saata, on Starfish Academy loonud kursuse “Teejuht varade loomiseks”, kus antakse varaklassidest ülevaade, mis valikud on üldse olemas. Kui saad selgeks, milline varaklass sind enim huvitab, saad selles sügavamalt edasi liikuda. “Õiget varaklassi ei ole olemas. Pigem on küsimus, mis on õige sinu jaoks ja mis sulle enim huvi pakub,” selgitab Arumäe.

Lisaks on võimalik kuulata erinevaid podcaste nii eesti kui ka inglise keeles või lugeda raamatuid investeerimisteemadel. Rahatarkuse kuul on võimalik iseäranis hästi kuulata erinevaid inimesi ja leida ehk endale mentor. “Mentori valiku juures on aga kõige tähtsam see, et inimene oleks praktik, mitte ei räägiks vaid teooriat, kes on ise ettevõtja, investor ja jagab praktilist kogemust,” soovitab Vallo Arumäe.