Majutusteenus või üür ning selle mõju käibemaksuarvestusele

Vabariigi Valitsus algatas 3. septembril käibemaksuseaduse ja tolli seaduse muutmise seaduse. Nendest muudatusetest võib juba praegu kindlas kõneviisis rääkida, sest muudatused jõustuvad sellel ajal korraga kogu Euroopa Liidus. Nimelt tuleb liikmesriikidel üle võtta 1. juulil 2021 jõustuva direktiivi 2017/2455 nõuded, millega muudetakse käibemaksudirektiivi 2006/112/EU. Ehk siis, muudatused ei tulene Eesti sisepoliitilisest olukorrast vaid Euroopa Liidu õigusaktide muutusest, kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.

Valitsus kiitis heaks käibemaksuseaduse muudatused, millega kaotatakse kuni 22 eurot maksvatelt postipakkidelt käibemaksuvabastus ja ühtlustatakse kaugmüügi maksustamise reegleid.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise üldised alused on sätestatud käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõikes 1. KMS-i § 32 ja 33 reguleerivad sisendkäibemaksu mahaarvamist ja korrigeerimist juhul, kui kaupu ja teenust kasutatakse nii maksuvaba kui ka maksustatava käibe tarbeks.

Käibemaks on neutraalne maks, mis ei tohi koormata ettevõtjat ja käibemaksu puhul tuleb vältida topelt maksustamist. Kui käibemaksukohustuslastest ettevõtjate puhul oleme harjunud, et sisendkäibemaksu maha arvamise õigus on käibemaksusüsteemi lahutamatu osa, siis eraisikute ja mitte-käibemaksukohustuslastest äriühingute puhul me tavaliselt käibemaksu tagastusest ei räägi.

Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.