5 soovitust, kuidas kodus töötades küberhügieeni hoida

Luminori võrgu ja võrguturbe üksuse juht Andrei Mitt ütles, et kodus tunnevad inimesed end tavaliselt mugavalt ja kipuvad unustama elementaarse küberhügieeni. „Kontoris oleme tavaliselt kaitstud mitmekülgsemalt kui kodus, kus sellist turvavõrku ümber pole. Seepärast peavad inimesed olema kodust tööd tehes eriti ettevaatlikud,” lausus Mitt.

„Kindlasti tuleb enne kaugtööga alustamist tutvuda ettevõtte eeskirjade ja erinevate protseduuridega. Tuleb veenduda, et osatakse kasutada tööks antud seadmeid ning teada, mida nendega tohib teha, mida ei tohi ja kust saada vajadusel abi. Kindlasti tasub meeles hoida, et töö- ja eraasjad peavad olema lahus,“ lisas Luminori võrgu ja võrguturbe üksuse juht.

Miti sõnul kasutatakse praegu massiliselt koosolekute jaoks erinevaid platvorme, kuid ka koosolekute linkide jagamisel tuleb olla ettevaatlik. „Seda eriti juhul, kui koosolekul osaleb kümneid inimesi. Koosoleku infot koos linkidega edasi jagades võivad ligipääsu koosolekule saada ka inimesed, keda sinna ei oodatud ja kui tegu on tundliku info jagamisega, võib kahju olla suur“, selgitas Mitt.

Kodustes seadmetes tasub praegu üle vaadata turvaseadistused, värskendada tarkvara ja tugevdada paroole. „Jälgi kodus, et pereliikmed ei kasutaks sinu tööseadmeid ja lülita need välja ka siis, kui lähed eemale vaid mõneks minutiks. Ka korraks üle klaviatuuri jooksev kass võib teha palju pahandust,“ ütles Mitt.

Miti sõnul tuleks turvaseaded üle vaadata ka laste nutikatel mänguasjadel ja beebimonitoridel, millest paljudel on olemas internetiühendus. „Rääkige küberturvalisusest ka lastega. Rõhutage, et veebis peab olema sama hoolikas kui päris elus. Samuti tuleb kasuks nii enda tööks kui ka laste poolt kasutatavates seadmetes mitmetasandiline autentimine, mis aitab siis, kui keegi saab kätte sinu parooli. Kui selline võimalus on olemas, siis kindlasti kasutage seda,“ lausus Mitt.

Miti sõnul on eriolukord kindlasti juurde tekitanud uusi küberturvalisuse probleeme. Näiteks saadeti märtsis laiali Terviseameti nimel libakirju, mis sisaldasid linki pahavarale. Lisaks on tema sõnul mujal maailmas suurenemas SMS-i teel tehtavate pettuste arv, kus matkitakse nii valitsust kui ka pankasid. „Kui sulle saabub kiri tundmatult aadressilt, siis ära kiirusta seda kohe avama. Mõtle, kas ootasid seda kirja ja kas tunned seda saatjat,“ ütles Mitt ning lisas, et kui kiri tuleb mõnelt tuttavalt, kuid sisu tundub kahtlane, siis tasub kindluse mõttes see telefoni teel üle küsida.

Kui kodus töötades on tekkinud tööalane IT-probleem, siis tuleb kindlasti pöörduda ettevõtte igapäevase IT-toe poole, sest ka kaugjuhtimisega saab palju probleeme lahendada. Kui eraisikuna olete sattunud küberkuriteo ohvriks, millega on kaasnenud ka rahaline kahju, pöörduge kindlasti politseisse. Muudel juhtudel on võimalik ööpäev läbi abi saada pöördudes CERT-EE poole, mis tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate küberintsidentide tuvastamise, jälgimise ja lahendamisega.

1. Kasuta iga veeblehe ja rakenduse jaoks erinevaid paroole, paroolihaldurit ja mitmetasemelist autentimist.

2. Tee regulaarselt tarkvarauuendusi kõikidele seadmetele ja tarkvarale. Ära laadi alla rakendusi tundmatu allikatest.

3. Ära kasuta tundmatuid internetivõrke. Kontrolli, et sinu traadita internetiühendus on hästi turvatud.

4. Ole ettevaatlik, mis informatsiooni sa jagad sotsiaalmeedias. Kindlasti vaata üle oma privaatsussätted.

5. Kui mõni e-kiri saabub tundmatult aadressilt või tundub kahtlane, kontrolli allikat ja helista võimalikule saatjale üle.

Allikas: Luminor