Notariaalseid tõlkeid enam ei ole: mis nüüd saab?

Paljud ajavad vandetõlke kohtutõlkidega segamini: viimased teevad kohtuistungitel suulist tõlget. Vandetõlgi ametitegevus hõlmab vaid välisasutusse või -ametisse esitamist vajavate ametlike dokumentide kirjalikku tõlget (sh passi koopiad, sünni- ja abielutunnistused, haridust tõendavad dokumendid, lepingud, põhikirjad jpm) ja kohalike registrite väljavõtete kinnitamist (sh Äriregister, Rahvusregister või isegi Riigiarhiiv).

Kutse nimetusest tulenevalt, peavad kandidaadid läbima kolmeetapilise eksami ja andma vande justiitsiministrile. See tähendab, et nende pädevus on riigi poolt kontrollitud ja kinnitatud.

Varasemalt oli tegemist olukorraga, kus notarid kinnitasid vaid tõlkija allkirja ja lisasid märke, et nad ei vastuta tõlke õigsuse eest. Teksti sai tõlkida igaüks, mis võis tekitada olukordi, kus välismaal esitati ebaprofessionaalselt tõlgitud dokumente.

Harjumusest kipuvad inimesed viima tõlkimist vajavaid dokumente tõlkebüroodesse, kust tavaliselt ei suunata tellijaid otse vandetõlkide juurde. Bürood mängivad vahendaja rolli, kusjuures nende hinnalisa on tihti võrreldav tõlke hinnaga ja selle tulemusena peab väheinformeeritud klient maksma topelt.

Kui vajate ametlikku tõlget, on mõistlik pöörduda vahetult vastava keelepaari vandetõlgi poole. Kuna seaduse järgi on vandetõlgi teenuse hind kokkuleppeline, soovitame optimaalse hinna ja tähtajaga pakkumise saamiseks pöörduda päringuga mitme vandetõlgi poole. Vandetõlkide kontaktid on leitavad Vandetõlkide koja ja Justiitsministeeriumi veebilehtedel.