Teise pensionisamba reformimise taas oma kätte võtnud valitsus pikendas erakorralisel istungil reformi rakendumise tähtaegu ning sidus selle vastuvõtmise riigikogus kolmapäeval usaldushääletusega valitsusele.
Valitsus võttis pensionireformi eelnõu riigikogu käest ära, tegi oma käe järgi muudatusi ning pani opositsiooni ettepanekuid kuulamata kolmapäevaks lõpphääletusele. Foto: Liis Treimann
Võrreldes valitsuses möödunud aastal heakskiidu saanud seaduseelnõuga pikendatakse pensionireformi käikuminekut nii, et avaldusi saab esitama hakata augusti asemel tuleva aasta jaanuaris ning pensionisambast lahkuda soovijatele kantakse raha üle investeerimiskontodele või sularahakontodele tuleva aasta septembris.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse läbiviidud uuringust selgus, et ligi pooled vastanutest ei teadnud õiget vastust küsimusele, millal teisest kogumissambast väljudes saab sellega taas liituda.
Luminori tellitud uuringust selgus, et eestlased ja lätlased koguvad pensioniks sääste märgatavalt usinamalt kui leedukad. Teisest küljest ei valmistu 9% eestlasi ja 7% lätlasi pensioniks üldse. Leedus on mittekogujaid üle kahe korra enam ehk lausa 20%.
Valitsuse plaan muuta pensionisüsteemi võib kaasa tuua lühikese spurdi Eesti majanduskasvus juhul, kui teisest sambast lahkujaid on palju. Ajutisele kiirendusele järgneks majanduskasvu aeglustumine või lausa majanduslangus, mille tõttu kannataks Eesti inimeste elujärg.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.