Eesti elanike maksutahe on aasta jooksul paranenud ning üha enam inimesi leiab, et maksude tasumist ei ole lihtne vältida. Koguni 92 protsenti eestimaalastest peab maksude maksmist enda kui kodaniku oluliseks kohuseks, selgus maksu- ja tolliameti (MTA) tellimusel valminud avaliku arvamuse uuringust.
Uuringu läbi viinud Eesti Uuringukeskuse uuringujuhi Riin Pärnametsa sõnul näitavad tulemused, et üldiselt on inimeste teadmised, hoiakud ja käitumine maksunduse vallas jäänud eelmise aastaga võrreldes samaks või veidi paranenud.
Kõige nooremal sihtrühmal ehk 15–24aastastel on aga jätkuvalt nii teistest madalamad teadmised Eesti maksusüsteemi kohta kui ka suurem valmisolek n-ö „mustalt“ töötada.
„Vaid 60 protsenti 15–24aastastest teab, kuidas ja mille pealt makse maksta. Vanuserühmas 65–74 teab seda koguni 95 protsenti,“ ütles Pärnamets. „Vähesed teadmised toovad aga kaasa suurema valmisoleku maksudest hoidumiseks, näiteks ümbrikupalga vastuvõtmiseks. Eelmise aasta uuringu tulemustega võrreldes on noorte hoiakud veidi negatiivsemaks läinud.“
MTA peadirektori Valdur Laidi sõnul annab maksutahte uuring objektiivse vaate Eesti inimeste maksukäitumise tagamaadesse, mis võimaldab ametil oma tegevusi paremini suunata.
„Meile on oluline teada, et inimeste maksutahe on aastaga kasvanud, ent samas kaardistab uuring sihtrühmad ja probleemid, millega peame fokusseeritult tegelema,“ ütles Laid. „Makse makstakse meelsasti, kui saadakse aru, miks seda vaja on, ja kui makse maksta on lihtne. MTA annab siin vajadusel nõu, samuti arendame uusi teenuseid, mis maksumaksja elu kergemaks teevad. Samas reageerime maksuriskidele piisavalt vara ja tagame võrdse maksukonkurentsi – maksudest kõrvalehiilimine on kulukas ja tülikas.“
Tema sõnul on noorte madalad teadmised kindlasti teema, mida arutada ja millele lahendusi otsida laiemalt. MTA ametnikud käivad ka ise noortele koolitunde andmas, samuti luuakse õpetajatele käepäraseid töövahendeid maksuteadmiste jagamiseks.
Võrreldes 2018. aastal läbi viidud maksutahte uuringuga on tõusnud nende vastajate osakaal, kelle arvates on tõenäoline, et MTA karistab neid, kes jätavad osa tulust deklareerimata (kasv 5 protsendi võrra), kelle arvates on Eesti maksusüsteem lihtsalt mõistetav (12 protsendi võrra) ja õiglane (6 protsendi võrra). Samas on vähenenud nende inimeste hulk, kes maksavad alati kõik maksud korrektselt ära (7 protsendi võrra). Kui aasta tagasi vastas 26 protsenti inimestest, et maksude tasumist on lihtne vältida, siis nüüd oli see langenud 14 protsendile.
MTAt peavad Eesti elanikud pigem usaldusväärseks, efektiivseks ning koostööle suunatuks. Eelmise aastaga võrreldes on suurenenud nende vastajate hulk, kes peavad ametit inimeste juhendamisele suunatuks. Veidi on vähenenud nende osakaal, kelle hinnangul on MTA liiga range.
Uuringus osales 1200 juhuvalimi teel leitud vastajat vanuses 15–74 eluaastat, keda küsitleti tänavu augustis ja septembris. Uuringut viidi läbi teist aastat järjest.
Allikas: Maksu- ja Tolliamet
Seotud lood
Maksu- ja tolliameti (MTA) aumärgi komisjoni ettepanekul kinnitas rahandusminister kõrgeima ehk esimese klassi aumärgi saajaks MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi, kes andis märkimisväärse panuse 2018. aastal jõustunud tulumaksuseaduse ulatuslike muudatuste elluviimise toetamisse, mille hulka kuuluvad seadusloome tõlgendamine ja täiendamine ning erinevate huvipoolte, sh maksumaksjate, nõustamine ja koolitamine.
Eesti peab tegelema ohuga, et meie tulumaksusüsteemi võidakse ära kasutada rahvusvahelistes maksude vältimise skeemides. Vastasel juhul kaotavad hoopis ausad ettevõtted, sest kasvab surve, et Eesti loobuks sellest sootuks, kirjutab rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Inga Klauson.
Rahandusministeerium käis renditööjõu maksustamise probleemi lahendamiseks välja idee, et kui renditööjõudu vahendav firma jätab maksud maksmata, saab maksuhaldur järgmise sammuna pöörduda tööjõudu kasutanud ettevõtte poole. Sellise lähenemisega pole aga tööandjad absoluutselt nõus.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.