- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Iga kolmas inimene soovib oma pensionifondi vara ise investeerida
Peaaegu üks kolmandik inimestest kavatseb seni kogutud II pensionisamba raha ise edasi investeerida, paigutades selle kas investeerimiskontole, kinnisvarasse või mujale, selgus Luminori Eesti pensioniuuringust. Ligi 40% inimestest soovib ka tulevikus hoida ja kasvatada oma seni kogutud raha II pensionisambas.
Suur osa edasi investeerijatest kavatseb paigutada juba kogutud raha kinnisvarasse (13%), veidi vähem ehk 11% panga investeerimis- või väärtpaberikontole. Potentsiaalsete investeerimisvõimalustena nähakse ka krüptoraha ja aktsiaid (7%) või isiklikku firmasse panustamist (3%).
„Keskmise II pensionisambasse kogunenud summa eest kinnisvara ei osta. Kindlasti on ka neid, kelle pensionisäästude eest on võimalik kinnisvara soetada, kuid nad on pigem tugev erand. Seetõttu tuleks investeerimisplaane tehes veenduda, kui palju raha on tegelikkuses kogunenud, ning rääkida ka ekspertidega sellest, milliseid võimalusi tasub usaldada,“ kommenteeris Luminori Baltikumi pensioni üksuse juht Rasmus Pikkani.
Lähemalt räägib raamatupidajatele muudatustest pensionisüsteemis Martin Rajasalu, Luminor Pensions Estonia juhatuse liige seminaril „Mis muutub raamatupidaja töös 2020?“. Tutvu kava ja esinejatega SIIN!
Uuringu tulemustest selgus, et on ka neid, kes soovivad kulutada kogutud pensioniraha ära: 7% vastanutest maksaks selle eest tagasi laene või võlgu, 4% teeks enda jaoks vajalikke kulutusi ja 1% kasutaks pensioniraha laenu omafinantseeringuks. 12% suunaks pensioniraha pangas mujale: 6% tähtajalisele hoiusele ja 6% III pensionisambasse.
Eesti emakeelega inimestest kavatseb raha II sambas edasi hoida 41%, kuid vene emakeelega inimestest vaid 30%. Neist, kes usuvad vanaduspensionile jäämist, plaanib raha II sambas edasi hoida 44%, ning neist, kes ei usu, 28%.
Raha pensionifondis hoidmist mõjutab ka iseseisva investeerimise kogemus: mida väiksem see on, seda suurema tõenäosusega hoiab inimene raha II sambas edasi. Neist, kes ei ole varem investeerimist üldse kaalunud, soovib raha II samba fondi jätta 45%, ning neist, kes on kaalunud, aga ei ole investeerimisega tegelenud, 40%. Nende seast, kes on investeerimisega veidi tegelenud, ja neist, kes investeerivad regulaarselt, plaanib raha II pensionisambas edasi hoida vastavalt 33% ja 31%.
Pikkani lisas, et kuigi uuringu tulemused näitavad inimeste praegust meelsust ja tulevikuplaane, ei saa nende põhjal teha täpseid ennustusi. „Tegelikud jääjate ja lahkujate protsendid ning reformi tagajärjed olenevad palju sellest, kui keeruliseks või lihtsaks kogu protsess kujuneb ning kuidas seda teemat avalikus ruumis edaspidi lahatakse,“ märkis Pikkani.
Uuringu vastused koguti kvantitatiivse veebiküsitluse abil käesoleva aasta juunis ja juulis. Eesmärk oli selgitada välja, kuidas inimesed Eesti pensionisüsteemi suhtuvad ja mida nad sellelt ootavad. Uuringus osales 1599 Luminor Pensions Estonia II pensionisamba klienti.
Allikas: Luminor Bank
Seotud lood
Rahandusministeeriumi pensionieelnõu jõustumisel muutuks sambas pensionivara kogumine vabatahtlikuks ja tekiks võimalus kogutud raha enne pensionile minekut kasutusele võtta.
Valitsuse plaan muuta pensionisüsteemi võib kaasa tuua lühikese spurdi Eesti majanduskasvus juhul, kui teisest sambast lahkujaid on palju. Ajutisele kiirendusele järgneks majanduskasvu aeglustumine või lausa majanduslangus, mille tõttu kannataks Eesti inimeste elujärg.
Seekordses saates tuleb juttu sellest, miks on teises pensionisambas poole võrra vähem raha kui seal võiks olla ja kas tehtud kahju saab tasa teha.
Kaks aastat tagasi tehti Eestis 300 tööandja hulgas küsitlus, millest selgus, et ligi kolmandik tööandjatest ei tea, mida tööandjapension tähendab. Paari aastaga on termini tundjate hulk suure tõenäosusega kasvanud, kuid võimalust kasutab ja pakub siiski vaid 3% kohalikest ettevõtetest, mis tähendab suuri kääre selle poolest, et üle poole Eesti töötajatest ise näevad tööandjapensionit olulise motivatsioonipaketi osana.
HRX on pereettevõtte taustaga rahvusvaheline logistikaettevõte, mis teenindab aastas enam kui 5000 klienti ning toimetab kohale üle 400 000 saadetise kogu Euroopas.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele