Täitemenetluse reform

Justiitsminister rõhutas, et täna on täitemenetlus inimestele liiga kallis – näiteks 50 euro suuruse trahvi puhul tuleb kohtutäituritele lisaks tasuda vähemalt 66 eurot, mis ületab oluliselt trahvi enda suurust. „Meie eesmärk on teha täitemenetlus inimesele odavamaks. Peamine summa peaks minema reaalse võla maksmiseks, mitte täituritasudeks. Esialgsel hinnangul on riiginõuete täitetasu sama 50 euro suuruse trahvisumma puhul tulevikus kümne euro ringis,“ rääkis justiitsminister Raivo Aeg.

Selle eesmärgi täitmiseks on justiitsministeerium ja rahandusministeerium pakkunud välja ümberkorraldused, millega antakse riigi- ja kohalike omavalitsuste rahaliste nõuete sundtäitmine maksu- ja tolliametile, kellel on kompetents erinevate nõuete haldamisel ja sissenõudmisel, olemas on makselahendused ning automaatsed protsessid (nt teavitus). Samuti on olemasoleva süsteemi kasutamisel täitemenetluse ümberkorralduse käivitamine kiirem ja kulud väiksemad.

Eesti riigi üldine suund on samasisulisi teenuseid konsolideerida ja seeläbi kulusid kokku hoida. Rahvusvaheline praktika näitab, et nõuete sissenõudmise konsolideerimine võimaldab suurendada edukaid tulemusi 10-45%, tulenevalt nõuete tüübist. Seega paraneks laekumine Eesti riigieelarvesse aastas keskmiselt 600 000 euro võrra.

Kohtutäiturid saaksid edaspidi keskenduda nende professionaalseid oskusi vajavatele eranõuetele nagu näiteks hüpoteekide realiseerimine, aga ka tundlikele ja tähelepanu vajavatele elatisnõuetele. „Laste elatisnõuete täitmine on majanduslikult kahjumlik, kuid ühiskonnale väga oluline, seega hakatakse seda ka riiklikult toetama,“ ütles Aeg.

Samuti jääb kohtutäituritele MTA täitemenetlustes võlgniku vara müügi korraldamine.

Selleks, et uus süsteem oleks läbipaistev ja nii inimene ise kui riik saaks tema vastu üleval olevatest nõuetest selge ülevaate, luuakse nõuete ja arestide register. Selle eeliseks on, et kõiki nõudeid on võimalik näha ühest registrist ning kõik riiginõuded on maksuametis. Riik ei loo endale erasissenõudjate ees eelisseisundit.

Reformi üks eesmärke on tagada ka kvaliteetne ja jätkusuutlik täituri amet. Kohtutäiturite majandustulemused näitavad, et suur osa ei suuda lähitulevikus oma bürood efektiivselt majandada ja paljud täiturid tegutsevad toimetuleku piiril või alla selle, mis põhjustab kvaliteediprobleeme ka sisutöös. Samal ajal aga on täiturite müügitulu vahed edukamate büroodega enam kui kümnekordsed. Täitesüsteemi ümberkorraldusega soovib ministeerium vähendada täiturite hulka poole võrra ehk praeguse 43 täituri asemel jääb alles 20 täiturit. Täiturite bürood jäävad kava järgi suurematesse linnadesse, väiksemates keskustes avatakse harukontorid.

Valitsus arutas reformi 8. augustil toimunud kabinetiistungil, kus otsustati, et täitemenetluse reformiga edasiminemiseks moodustatakse poliitiline töörühm, kuhu kuuluvad kõikide koalitsioonierakondade esindajad. Justiitsminister kohtus poliitilise töörühmaga kolmapäeval ja ühiselt otsustati reformiga plaanitud kujul edasi minna.

Täitemenetluse ümberkorraldamise kontseptsiooni töötas välja töögrupp, kus osalesid lisaks justiitsministeeriumile rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti esindajad. Töögruppi ja juhtrühma olid aktiivselt kaasatud ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esindajad.

Allikas: Justiitsministeerium