Andmebaas võib aja jooksul kasvada andmemahult nii suureks, et see hakkab tööd häirima. Enamasti avanevad aruanded seetõttu märksa aeglasemalt.
- Triinu Kase toob välja võimalused andmebaasimahtu vähendada
Alljärgnevalt on välja toodud andmebaasimahu vähendamise võimalused.
1) Alustada andmebaasi uuest perioodist
Jäta maha vana andmebaas, tee vajalikud väljatrükid või võta juurde arhiivibaas ja alusta algsaldodega uue andmebaasiga. Tihtipeale on andmebaasis veel krooniaegseid andmeid ning lisaks suurele andmemahule on segavaks faktoriks euro ja krooni sendivahed kannetel.
2) Andmebaasilõikus
Tegu on suuremahulise tööga, kuid see on teostatav toiming, mille puhul saad alles jätta andmebaasi soovitud aastast alates. Näiteks on vaja, et sul oleksid pidevalt olemas (üldiselt erinevate projektide pärast) käesoleval aastal andmed 2016. aastast. Sel juhul lõigatakse andmebaas selliselt, et justkui oleks alustatud 2016. aastal.
3) Arhiivibaas
Arhiivibaas on miinimupaketi tasuga baas, millel puudub andmebaasivõti, ent kuhu saab tõsta kõik ettevõtted, mida ei ole vaja enam kasutada, kuid mille andmeid oleks vaja vaadata.
4) Ettevõtete kustutamine ja tühjendamine
Ettevõtteid, mida enam ei ole vaja programmis kasutada, on võimalik programmist eemaldada kas siis kustutamise või tühjendamise teel. Kui teil on pakett ettevõtteid, siis tuleks tühjendada need firmad, mida programmi enam ei soovita. Seega andmed kustutatakse, kuid ettevõtte koht jääb alles ja tulevikus on võimalik uus ettevõte sinna peale sisestada.
Kui teil on ostetud juurde ettevõtte koht ja te pärast kustutamist seda kohta enam ei vaja, siis see kustutatakse.
5) Müüt − kaartide ja dokumentide küljes olevad failid tuleb kustutada
Kui lisate klientprogrammis klambri alla faili, siis laetakse see eraldi üles serverisse kataloogi „Attach”. Klientprogrammis saab neid faile avada, kuna serverisse laadimisel failid krüpteeritakse ja see annab võimaluse neid klientprogrammis avada.
Seega andmebaasi suurus lisatud failide arvust ei sõltu ja lisatud failid andmebaasimahtu ei suurenda.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.