Riik plaanib kaotada pakendiaruande auditi kohustuse

Ministeeriumile saadetud kirjas tõime esile, et Eesti peab jäätmepaketi üle võtma miinimumstandardina. See tähendab, et jäätmeseadusesse ja pakendiseadusesse ei tohiks lisada nõudeid, mis ei tulene direktiivist või mis on direktiivist sätestatust oluliselt rangemad. Direktiiviga mitteseotud muudatustest võiks eelnõu sisaldada üksnes neid muudatusi, mis vähendavad bürokraatiat ja kulusid (nt auditi kohustuse kaotamine) või mis on tehnilise iseloomuga, aitavad suurendada õigusselgust või mille vajalikkuse osas valitseb jäätmevaldkonna osapoolte vahel üksmeel.

Kaubanduskoda koos toiduliidu, keemiatööstuse liidu, kaupmeeste liidu ja ETO-ga on vastu ministeeriumi soovile kehtestada müügipakendi ringlussevõtule sihtarv, sest sellist kohustust ei tule ELi õigusest ning ettepanek suurendab nii ettevõtete kui ka riigiasutuste halduskoormust ja rahalist kulu.

Ettepaneku ühe olulise kitsaskohana näeme seda, et puudub võimalus pakendijäätmete voost eristada, millised pakendid on müügipakendid ja millised mitte. Näiteks suhkrukott võib olla müügipakend, kui inimene ostab poest kotiga suhkrut. Samas võib suhkrukott olla ka rühmapakend, kui inimene või kauplus kaalub suhkrukotist väiksema koguse suhkrut ning pakendab selle väiksemasse müügipakendisse. Olukorra muudab keeruliseks ka see, et müügipakendeid on nii ettevõtete kui ka elanike pakendikonteineris. Kuna müügipakendeid on keeruline eristada muudest pakendijäätmetest, siis ei ole võimalik ka usaldusväärselt kindlaks teha, kui suur osa müügipakenditest on võetud ringlusesse.

Ministeerium on võtnud kuulda ettevõtete tagasisidet ning plaanib kaotada pakendiaruande auditeerimise kohustust. See kohustus on kehtinud juba mitmeid aastaid ning pakendiettevõtted on täiustanud oma pakendiaruandluse metoodikat. Seega on auditeerimise kohustuse positiivne mõju juba avaldunud ning edaspidi ei anna auditi kohustus täiendavat lisandväärtust, kuid toob ettevõtjatele kaasa märkimisväärse kulu. Ettepaneku elluviimine vähendab ca 1000 pakendiettevõtte halduskoormust ning hoiab kokku pakendiettevõtete kulusid vähemalt 2 miljonit eurot aastas.

Avaldasime toetust ka ministeeriumi ettepanekule muuta üle Eesti kohustuslikuks biojäätmete kogumine tekkekohalt ehk eraldi muudest jäätmetest. See muudatus peaks aitama parandada jäätmekvaliteeti ja seeläbi looma ka paremad võimalused olmejäätmete ringlussevõtu suurendamiseks.

Direktiivi kohaselt peab aastaks 2025 plastijäätmete ringlussevõtt olema vähemalt 50 protsenti ning aastal 2030 vähemalt 55 protsenti. Eestis on hetkel plastijäätmete ringlusevõtt oluliselt väiksem. Arvestades, et Eesti kogumis-, sorteerimis- ja ringlussevõtu taristu välja arendamine vajab investeeringuid ning seda ei ole võimalik teha paari aastaga, siis ei ole reaalne, et Eesti suudab plasti osas direktiivist tulenevat eesmärki täita. Seetõttu tegime ettepaneku kasutada direktiivist tulenevat võimalust ning lükata plasti ringlussevõtu 2025. aasta sihtmäära saavutamine edasi viie aasta võrra.

Loe lähemalt koja ja 4 liidu pöördumist SIIT.

Allikas: Eesti Kaubandus- Tööstuskoda