Esimese poolaastaga tasuti 4,9 protsenti rohkem makse kui mullu samal ajal

Käibemaksu tulu suurenes juunis 7,2 protsenti, sealjuures tegevusaladest panustas enim jaekaubandus, mis tulenes eelkõige müügi kasvust spetsialiseerumata kauplustes ehk jaemüügikettides. Aastases võrdluses on käibemaksu tasumised langenud enim ehituses, mis tuleneb peamiselt hoonete ja rajatiste müügi vähenemisest. Esimese poolaasta käibemaksutulu kokku on 5,8 protsenti enam kui eelmisel aastal.

Eri aktsiiside tulud kokku kasvasid poolaastaga 5,8 protsenti. Aktsiiside laekumist juunis mõjutas kõige enam alkoholiaktsiisi langetuse ootus alates 1. juulist, mis kahandas vastava aktsiisi tulusid esimesel suvekuul 27,9 protsenti. Aktsiisi deklareerimine vähenes, kuna müüdi peamiselt varem soetatud tooteid ning uusi kõrgema aktsiisiga kaupu osteti juurde võimalikult vähe. Juulist langetati aktsiisi 25 protsenti kangel alkoholil, õllel ning kääritatud jookidel alkoholisisaldusega alla 6 protsendi.

Sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu laekumist toetas juunis aeglustunud, kuid jätkuvalt kiire palgakasv, millest järgnevalt lähemalt.

Aasta esimestel kuudel kasvas palk keskmiselt 8,6 protsenti, juunis aeglustus see 6,2 protsendile. Pidurdumine oli laiapõhjaline – seitsmes suuremas sektoris, kus on üle 35 000 töötaja, aeglustus keskmise palga kasv juunis enam kui kaks protsendipunkti. Eelmise aasta juunis toimus palgakasvu järsk langus avalikus halduses ja hariduses (vt joonist 1), mille põhjuseks oli puhkusetasude ühtlasem välja võtmine uue maksuvaba tulu süsteemi tõttu. Võimalik, et käesoleva aasta juunikuist ühtlast aeglustumist selgitab sama põhjus, mis on nüüd jõudnud ka teistesse sektoritesse.

Hõive kasvas juunis 1,4 protsenti ja püsib ajaloolisel kõrgtasemel – maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust tõusis 2018. aasta lõpuks 60 protsendini ja on püsinud selle taseme lähedal ka käesoleva aasta esimeses pooles. Veel 2011. aastal oli see osakaal 50 protsendi lähedal. See tähendab vaba tööjõu jätkuvat nappust, mis avaldab survet palkade kasvuks.

Tegevusalade lõikes on esimesel poolaastal palgafondi kasvu vedanud info ja side ning finants- ja kindlustus (vastavalt 16,7 ja 15,3 protsenti), suurematest majandussektoritest haldus (12,1 protsenti), tervishoid (11,9 protsenti) ja ehitus (11,9 protsenti).

Juunis kasvas juriidilise isiku tulumaksu laekumine 8,8 protsenti, mis tulenes krediidiasutuste avansilisest tulumaksust. Esimese poolaasta laekumine kokku oli 8,8 protsenti madalam kui aasta varem. Laekumist vähendab regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär (14 protsenti), mida on aasta esimeses pooles deklareeritud 46 miljoni euro ulatuses. Lisaks on krediidiasutustel õigus arvata tulumaksust maha eelmisel aastal tasutud avansiline tulumaks.

Madalama maksumäära negatiivset mõju maksulaekumisele vähendab residendist füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendiline tulumaks 14-protsendilise määraga maksustatud dividendidelt. Aasta algusest on seda füüsilise isiku tulumaksuna laekunud 6,7 miljonit eurot.

Joonis 1. Palgafondi kasv protsentides võrreldes eelmise aasta sama ajaga.