Igal aastal varastavad petturid Euroopa Liidu riikidelt kokku hinnanguliselt 50 miljardit eurot käibemaksu, kasutades selleks nn kadunud ettevõtteid ja samu kaupu üha uuesti skeemi paiskavaid karusselle.
Mitmesuguseid tooteid ja teenuseid ringiratast üle riigipiiride keerutades varastavad Euroopa riikide eelarvetest raha nii üksikud sulid kui ka ülimalt organiseeritud kuritegelikud grupid, raha jõuab isegi terroristidele. Trikk on lihtne: nad taotlevad riikidelt tagasi käibemaksu, mida ei ole kunagi tasutud. Maksud tasumata jätnud firmad kaovad nelja tuule poole. Ajaloo suuremaid petuskeeme ja ELi käibemaksusüsteemi probleeme uurisid Saksamaa CORRECTIVi toimetuse koordineerimisel 63 ajakirjanikku kõigist ELi liikmesriikidest ning Šveitsist ja Norrast. Eestist osales uurimuses Äripäev ja avastas, et kuigi meil on pettuste vastu tõhusad relvad ja maksukahju hindame üpris pisikeseks, on Eesti petturid ja tankistid tegusid tegemas piiri taga, samuti ulatuvad siia välismaa hiigelskeemide kombitsad.
Seotud lood
Eesti kuritegelik grupeering tekitas väärismetallidega kaubeldes ja nn kadunud ettevõtteid kasutades Rootsi riigile enam kui 8 miljoni euro suuruse käibemaksukahju, ulatuslikku petuskeemi harutasid viie riigi uurijad koostöös Europoliga.
Aprilli alguses kirjutas Äripäev ühest konkreetsest juhtumist, kuidas Facebooki kinnises grupis jagati nippe, kuidas tellida Ameerika Ühendriikide e-poest toidulisandeid selliselt, et ei peaks tollis makse maksma.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.