Kaugtööd praktiseerijaid oodatakse kandideerima kaugtöö tegija märgisele

Targa Töö Ühingu juhi Ave Laasi sõnul on aja- ja kohapaindlikkuse võimaldamine praeguses tööjõuturu olukorras juba peaaegu möödapääsmatu. „Ühel hetkel oled juhina lihtsalt fakti ees, et töötajad ei taha ettevõttesse tööle tulla, kuna nende ootused tööajast ja -kohast on teistsugused.” Laas lisas, et tegelikult tajutakse seda juba päris hästi, et kaugtöö võimaluse pakkumine võib konkurentsis püsimiseks suur eelis olla. „Hiljutisest Arenguseire Keskuse tuleviku töö projekti raames valminud uuringust „Future of Work and Flexible Working in Estonia” selgus, et paindliku töö kasv on Eestis alates 2005. aastast olnud kiirem kui teistes Euroopa Liidu riikides.” Laas loodab, et ka konkurss julgustab ettevõtteid kaugtööd proovima. „Meil on juba 81 märgise omanikku, kes head eeskuju näitavad.”

Laas kirjeldas, et märgise taotlemise protsess on lihtne. „Kandideerimiseks peab täitma ankeedi, kus tuleb analüüsida erinevate nurkade kaudu oma ettevõtte kaugtöö kogemust.” Kaugtöö tegija 2019 partner ja žürii liige Elisa Eesti personalijuht Kaija Teemägi selgitas lisaks, et juba teist aastat järjest saab nomineerida ka juhi, kes on silma paistnud sellega, et on paindlikke tööviise ettevõttesse toonud või neid arendanud ja soodustanud.

Teemägi lisas, et kaugtöö võimaldamine on eelkõige juhtimiskultuuri küsimus. „Kaugtöö saab edukalt toimida vaid siis, kui organisatsiooni juht mõistab selle tööviisi eeliseid ja võimalusi ning usaldab töötajaid ka siis, kui töö toimub distantsilt.” Ta lisas, et praeguses tööturu olukorras peaks nutikad tööviisid olema iga organisatsiooni loomulik osa. „Tegelikult on kaugtöö ainult üks võimalus, kuidas oma tööd efektiivsemalt teha. Laiemalt võiks läbi mõelda ka selle, kuidas igal pool tööd mõtestatumalt teha. Aina populaarsemad on näiteks tegevuspõhised kontorid, kus tööülesande põhjal saab valida süvenemiseks vaiksema ruumi, teha avatud tiimitöö alal ajurünnakuid või helikindlas telefoniboksis teisi segamata kliendiga kõneleda,” selgitas Teemägi tarkade tööviiside võimalusi. Ta lisas, et järgmiste aastate peamine väljakutse ongi, kuidas paindlikku töökorraldust veelgi süsteemsemalt rakendada.

Kaugtöö tegija märgisele saab kandideerida 6.–29. maini. Osalemiseks tuleb täita ankeet.

Selle aasta märgise saajad kuulutatakse välja 13. juunil. Osalema on oodatud need, kes oma ettevõttes kaugtööd rakendavad. Teist aastat järjest on konkursil ka erikategooria, kus saab nimeliselt esitada ettevõtte juhte, kes on silma paistnud organisatsioonis paindlike tööviiside juurutamisega. Selles kategoorias on oodatud osalema ka juba eelmistel aastatel märgise saanud ettevõtted. Osalejate vahel loositakse välja auhindu.

Kaugtöö tegija on digitaalne märgis, mida saab ettevõte kasutada tööandja- ja organisatsiooni mainekommunikatsioonis. Eelmisel aastal sai märgise 31 ettevõtet. Kokku on Eestis märgise omanikke 81. Parima kaugtööd edendava juhi tiitel läks eelmisel aastal Keskkonnaameti juhile Andres Onemarile.

Märgise saajate nimekiri on üleval smartwork.ee lehel. Ettevõtte õigust märgist eksponeerida ja kasutada saab samuti sellel lehel kontrollida. Märgis antakse välja kolmeks aastaks. Pärast seda on ettevõttel võimalik märgist uuesti taotleda.

Ettevõtmise on ellu kutsunud Targa Töö Ühing, Elisa Eesti ja Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE. Züriis on Targa Töö Ühingu juhatuse liige Ave Laas, Elisa personalijuht Kaija Teemägi ja Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE tegevjuht Kärt Kinnas.