Äritegevuse käigus on üsna tavaline, et kaks äriühingut teevad vastastiku tehinguid ja raha tegelikult omavahel ei liigu. Käibemaksukäsitlust selliste tehingute korral kirjeldab Deloitte Advisory maksunõustaja Tõnis Elling.
- Maksustatava väärtuse leidmine vastastiku osutatavate tehingute korral Foto: scanpix
Äritegevuse käigus on üsna tavaline, et kaks äriühingut teevad vastastiku tehinguid ja raha tegelikult omavahel ei liigu. Käibemaksudirektiivi ja ka käibemaksuseaduse mõte on see, et käive tekib nii ühelt kui teiselt poolt ja käibemaks tuleb riigile ikka tasuda, hoolimata sellest, et äriühingute vahel toimub tasaarveldamine. Nii on olukordi, kus üks firma pakub teisele näiteks lumekoristusteenust ja teine annab vastutasuks kütust. Mõlemad pooled tasaarveldavad kauba ja teenuse hinnad. Küll aga ei tähenda see seda, et riigile ei peaks käibemaksu maksma. Raha laekumine ei mängi siinkohal mingit rolli. Kaup on võõrandatud ja vastu on ka teenust saadud.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.