Kõik algab võimest mõelda suurelt

Olen Eesti koolitajate koolitustel osalenud liiga vähe, et olla objektiivne. Et minu vastus poleks kedagi ebaõiglaselt teiste seast esile tõstev ja soosiv. Parim Eesti koolitaja võib olla veel nägemata. Olen seni näinudki ainult oma ala meistreid, kes on kõik võrdselt head: Peep Vain, Kaido Pajumaa, Aira Tammemäe, Jaanus Kangur, Mare Pork, Harald Lepisk, Helena Lass, Timo Rein, Urmas Purde, Olga Meinson, Tarmo Tamm, Ekke Lainsalu jne… kõik erinevad koolitajad, kellega koos mul on olnud võimalus erinevatel hetkedel õppida ja areneda. Keegi ei ole parem kui teine just nagu ükski väga hea sõber ei ole parem kui mõni teine väga hea sõber - nad on lihtsalt erinevad ja ühega tahad kohtuda ühes kontekstis ja teisega teises kontekstis.

Minu jaoks parimad koolitajad on aga need, kes mulle on olnud kõige suuremaks kasvatajaks koolitajaks saamisel. Tony Robbins, kes mind üldse kunagi innustas lavale minema ning tänased õpetajad John Thompson Amsterdamist või Buster Radvik Rootsist, kelle juures õpin, kuidas olla aus enda vastu, olla päris ja elada ka tegelikkuses oma ideaalidele vastavalt.

Liiga palju. Hooajal neli koolituspäeva nädalas. Minu poole pöörduvad juhid, kes tahavad pakkuda maailmatasemel teenust ning hoida andekaid töötajaid organisatsioonist lahkumast.

Kõik algab pihta võimest mõelda suurelt, mis omakorda algab pihta inspireerivatest eeskujudest ja püüdlusest absoluutselt parima järgi. Meistriklass ei õpeta otseselt müüma ega paremini juhtima. Eesmärk on küsida olulisi küsimusi, mis puudutavad enamat kui ainult töö ja analüüsida, kas mina - ükskõik millise ametipositsiooni esindajana - olen mingil põhjusel, mingis lõigus oma töös jäänud kinni keskpärasusse. Kutsun inimesi mõtlema suurelt ja väljaspool raame ning küsima: mis oleks arenguhüpe, mis teeks meist parimatest parima? Ja kaudselt toetab nendele teemadele mõtlemine igaüht, kes viitsib oma peas paralleele tõmmata. Ka töötades müüja või müügijuhina.