Riigikogu võttis 14.11.2018 vastu käibemaksuseaduse (KMS) muutmise seaduse, mis jõustub 01.01.2019 ja osaliselt 01.02.2019. Kõigist muudatustest on ühel või teisel moel juba juttu olnud, kuid nüüd toome olulisemad muudatused korraga lugejateni.
- Käibemaksuseaduse muudatused aastaks 2019 on nüüd vastu võetud. Foto: scanpix
Esimene märkimisväärne muudatus on see, et edaspidi reguleeritakse seaduse tasemel vautšerite (kinkekaartide) maksustamine. KMSis eristatakse üheotstarbeliste ja mitme otstarbeliste vautšerite maksustamist. Esimesel juhul tekib käive vautšeri võõrandamisel, teisel juhul vautšeri realiseerimisel.
Teine suurem muudatus teeb elu natukene lihtsamaks nendel maksumaksjatel, kes osutavad elektroonilisi teenuseid teiste liikmesriikide klientidele. Senise regulatsiooni kohaselt tuli ja tuleb elektrooniliselt osutatavate teenuste käive maksustada alati kliendi asukohas, isegi siis kui kliendiks on eraisik. Nüüd muudetakse KMS nii, et kliendi asukoha järgi ei pea teenust maksustama juhul, kui osutatavat teenust osutatakse vähem kui 10 000 euro eest eelmisel või jooksval kalendriaastal. Teiste sõnadega, vabastatakse asukoha järgi maksustamine väikeses mahus teenuse osutamisel.
Oluline muudatus tehakse ka impordi pöördmaksustamist puudutavas sättes KMS § 38 lg 2¹. Selle sätte kaks punkti kaotavad kehtivuse, mis tähendab, et kui seni pidi impordi pöördmaksustamist sooviv ettevõtja esitama deklaratsioone ainult elektrooniliselt ja tema käive pidi vähemalt 50% osas olema 0% käive, siis nendest kahest nõudest seadusandja loobub. Kusjuures tähelepanu tuleb pöörata sellele, et eelnõu kohaselt plaaniti seadusesse nende kahe punkti asendamiseks panna uus „laitmatu reputatsiooni“ nõue, aga sellest sättest loobuti Riigikogu menetluse käigus. Seega seadusesse laitmatu reputatsiooni nõue ei jõudnud.
Isik, kes impordib põhivara, ei pea enam vastama KMS § 38 lg 2¹ p 1 sätestatud tingimusele, mis nõudis seda, et maksukohustuslane peab olema enne pöördmaksustamise võimaluse küsimist olnud registreeritud käibemaksukohustuslane vähemalt ühe aasta.
Samuti saavad edaspidi kütuse importijad kasutada impordi pöördmaksustamise võimalust lihtsamini. See tähendab, et kütuse importimise korral ei pea maksukohustuslane, kes on kütuse müüja vedelkütuse seaduse tähenduses, vastama KMS §38 lg 21 nimetatud tingimustele, kui tal on kütuse importimisel tagatise esitamise kohustus. Ilmselgelt ei ole riigi jaoks enam mingit riski, kui võimaliku maksukohustuse katteks on maksumaksja niikuinii esitanud tagatise, mida võib aktsiisiga kauplejalt nõuda. Erinevalt muudest sätetest, jõustub kütuse importijate pöördmaksustamise säte 01.02.2019, mitte 01.01.2019, nagu teised muudatused.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.