Paindlikku töökorraldust pakuvad enam kui pooled tööandjad, kuid enamasti piirdub see teatud töötajate gruppide või üksikute töötajatega, selgus Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee värskest uuringust. 50% uuringus osalenud tööandjatest märkis, et neil pakutakse kodus töötamise võimalust, kuid kõigest 12% saab seda võimaldada kõikidele töötajatele ja veerand (24%) vaid üksikutele töötajatele.
- Pooled tööandjad pakuvad töötajatele paindlikku tööaega ja kodus töötamise võimalust Foto: scanpix
Rohkem kui pooled tööandjad märkisid lisaks kodus töötamise võimalusele, et nende organisatsioonis võimaldatakse töötajatele ka paindlikku tööaja algust ja lõppu, kuid viiendik (21%) saab seda lubada kõikidele töötajatele.
„See, kui paindlik on töökorraldus, sõltub väga palju töö iseloomust,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Varasemad agentuuri küsitluste tulemused näitavad, et kõige sagedamini piirabki paindliku tööaja ja -koha korraldust töö iseloom, mis ei võimalda seda. Oma roll on aga ka eelarvamustel ja hirmul kaotada kontroll töötajate tegevuse üle. Rahulolematust tekitab töötajates kõige enam see, kui töö iseloom võimaldab paindlikkust, kuid seda ei pakuta. Samas võib paindlikkus tekitada ka stressi, kui reeglid ja oodatud tulemus ei ole selged,“ lisas Seeder.
„Töötajad hindavad vabadust otsustada oma aja ja töö koha üle kõrgelt. Märksõnad kodukontor ja paindlik tööaeg on tööotsijatele tunduvalt atraktiivsemad kui mõiste kaasaegne kontor. Paindlikkuse pakkumine aitab kindlasti lihtsustada ka personaliotsinguid, suurendades nii kandideerijate huvi kui ka vähendades isegi palgaootust,“ kommenteeris uuringut Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Varasemad uuringud on meile näidanud, et paindlikuma töökorralduse soov on Eesti töövõtjate seas suur – pooled töövõtjad on kodus töötamise nimel valmis isegi töökohta vahetama.“
„Töövõtjate ootused paindlikule töökorraldusele võivad aga panna paljud tööandjad keerulisse olukorda, kuna uute töötajate värbamisel proovitakse ootustele vastata, kuid see toob omakorda kaasa vajaduse muuta töökorraldust ka olemasolevatel töötajatel, kes tegelevad sarnase tööga,“ lisas Henry Auväärt.
Allikas: Palgainfo Agentuur
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.