• 16.11.16, 10:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevaatust, pettuseoht!

Et mitte koos petturiga kohtupinki või maksuvaidlusesse sattuda, tasub igal ettevõtjal ja raamatupidajal täita oma hoolsuskohustust ja teha natuke detektiivitööd. Mis viitab aga pettusele ja kuidas kahtlases olukorras toimida? MTA pani kokku väikese spikri.
Ohumärgid pettuste ennetamiseks
  • Ohumärgid pettuste ennetamiseks Foto: Pixabay
Asjaolud, mis võivad teie tavapärasest tegevusest kõrvale kalduda ja kogumis esinedes viidata maksupettuse toimepanemisele:
1. Avalikest andmebaasidest saadud teave ei jäta tehingupoolest (sh juhatuse liikmetest) usaldusväärset muljet
Kasutades erinevaid andmebaase, sh interneti otsingumootoreid, kuvatakse tehingupoole või tema esindusõiguslike isikute kohta infot, mis võib tekitada usaldusküsimusi tehingupoolte ja tehingu osas. Selliseks infoks võivad olla erinevates artiklites, foorumites käsitletud teemad, maksehäireregistri tulemused, isiku karistused kui ka jõustunud negatiivsed kohtulahendid tehingupoole osas. Tehingupoole (sh juhatuse liikmete) tausta tasuks kindlasti kontrollida uute tehingupartnerite tekkimisel ja/või suure maksustamisväärtusega tehingute puhul.
Saadud teabest võivad kahtlust tekitavateks asjaoludeks  olla maksuvõla olemasolu, esitamata maksudeklaratsioonid, tegevusala mittevastavus tegelikule äritegevuseletoimiva juriidilise aadressi puudumine, esitamata majandusaasta aruanded, juhatuse liikmete/osanike/aktsionäride tihe vahetus, välisriigi kodanike märkimine juhatusse, (toimivate) kontaktandmete puudumine ja/või tihe vahetus, äriühingu e-posti aadress ja telefoninumber ei kuulu kohalikule sideoperaatorile.
Erinevad avalikud andmebaasid tehingupoole tausta kontrollimiseks »
Kohtupraktikaga saate tutvuda siin: Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-08-1021 , p 16 ja nr 3-06-1928, p 24
2. Tehingu tegemisel jäetakse tehingu teine pool tuvastamata (ei küsita nime, kontaktandmeid, esindusõigust)
Mõistlik ettevõtja selgitab välja tehingu teise poole esindajad (küsides näiteks isikut tõendavat dokumenti, esindusõigust) ja säilitab tehingupoole kontaktandmed. Tehingupoole tuvastamata jätmisel võtab ettevõtja endale riski, et hiljem võib tekkida probleeme pretensioonide esitamisel kauba ja/või teenuse kohta ning hilisem tehingu tõendamine võib osutuda raskendatuks.
3. Internetis puudub tehingupoole tegevust tutvustav toimiv koduleht
Internetipäringud tehingupartneri kohta ei anna muid tulemusi kui ainult registrikanded. Kuigi koduleht ei ole kohustuslik, näitab selle olemasolu tehingupartneri huvi enda tegevust reklaamida ja selle kaudu potentsiaalseid kliente leida. Eeltoodule oleks mõistlik tähelepanu pöörata eriti suuremahuliste ja esmakordsete tehingute puhul.
4. Tehingupool ei oska anda infot pakutava teenuse ja/või kauba kohta ega ole kursis tegevusvaldkonnaga
Tehingupoole seaduslikud esindajad ei oma teadmisi tegevusvaldkonna ega pakutava kauba/teenuse kohta. Lisaks ei täideta valdkonnapõhistest seadusandlusest ja muudest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid (näiteks tegevusvaldkonnas nõutavad registreeringud, load, taotlused, teatised, litsentsid; eriotstarbelise kauba sertifikaadid jt)., p 17 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-10-924, p 17
Kohtupraktikaga saate tutvuda siin: Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-49-13
5. Ettevõttel puudub kauba ja/või teenuse müümiseks vajalik tegevuskoht (näiteks ladu, pood, tootmishoone, salong jne)
Kui tehingupool pakub suures koguses kaupa/teenust, mille müümiseks on vajalik kindla tegevuskoha ja töötajate olemasolu (näiteks ladu, pood, tootmishoone, salong jne), siis võib kahtlust tekitada asjaolu, et tehingupoole tegevuskohaks on üksnes postkast, korter või teise äriühingu juriidiline aadress. Kahtlust tekitavaks asjaoluks võib olla ka kokkulepete sõlmimine ja/või kauba näitamine/üleandmine väljaspool ettevõtte tegevuskohta (näiteks bensiinijaamad, parkimisplatsid, tühermaad)., p-d 9 ja 10
Kohtupraktikaga saate tutvuda siin: Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-08-855
6. Pakutakse nii suurt kogust kaupa, mis ei ole ettevõtte suurust ja kogemust arvestades usutav
Kui tehingupool pakub suures koguses kaupa või suuremahulist/valdkonnapõhist teenust, siis võib tehingu toimumises ja/või kauba/teenuse olemasolus kahtlust tekitada asjaolud, et teenuse pakkujal puuduvad vajalikud oskused, kogemused, teadmised ja vahendid.
7. Pakutava kauba ja/või teenuse hind on üllatavalt kõrge/madal
Tuleb pöörata tähelepanu pakutava kauba ja/või teenuse hinnale: kui see on turuhinnast oluliselt madalam või kõrgem ning hinnaerisusele puuduvad loogilised majanduslikud põhjendused, siis võib tekkida risk, et kuskil tarneahelas on toime pandud maksupettus., p 14
Kohtupraktikaga saate tutvuda siin: Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-67-08
8. Tehingupool ütleb, kellele ja mis hinnaga tuleb kaupa ja/või teenust edasi müüa
 
9. Tehingupoolel puudub kehtiv käibemaksukohustuslase number
Kehtiva käibemaksukohustuslase numbri puudumisel ei ole müüjal õigus lisada tehingule käibemaksu ega ostjal sisendkäibemaksu maha arvata. Märgime, et arve ei ole ainsaks tehingut tõendavaks dokumendiks ja sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks, vaid lähtuda tuleb tehingu tegelikust majanduslikust sisust.
10. Tehinguga seotud dokumentatsioon on puudulik või olematu
Esmakordsete ja/või suuremahuliste/kallihinnaliste tehingute puhul ei sõlmita lepinguid või need on üldsõnalised. Samuti ei koostata tehingu toimumist kinnitavaid muid võimalikke dokumente (kauba/teenuse üleandmis-vastuvõtmisaktid, transpordidokumendid, kauba sertifikaadid, tarne- ja garantiitingimused, hinnapakkumised jt tegevusvaldkonna erisusest tulenevad dokumendid).
Eelnimetatud kõikide dokumentide koostamine ei ole iseenesest kohustuslik, ent jättes vastavad dokumendid koostamata või säilitamata, riskitakse sellega, et hilisema võimaliku vaidluse korral ei suudeta tehingutega seotud  asjaolusid tõendada. Seega on mõistlik koguda ja säilitada tõendeid põhjendatult kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute kohta.
Kohtupraktikaga saate tutvuda siin: Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-09-2473, p 9
11. Kauba saatedokumendid on valesti täidetud
Tehingute puhul on saatedokumentide korrektne täitmine üheks oluliseks kauba tuvastamisviisiks ja võimalike nõuete esitamiseks kauba kvaliteedi osas. Näiteks veose- ja saatelehtedele, CMR-idele, kaubasertifikaatidele ja arvetele on õigesti märgitud kuupäevad, lähte- ja sihtkohad, sõidukinumbrid, saatja, saaja ja vedaja andmed ja kauba kirjeldus. Lisaks märgime, et transpordidokumentide säilitamine on oluline impordi, ekspordi ja Euroopa Liidu siseste vedude tõendamiseks.
12. Koostatud dokumentidel on kauba ja/või teenuse sisu kirjeldatud üldsõnaliselt (näiteks lihtsalt „ehitusteenus“, ärinõustamine“, „materjalid“ jne)
Kui dokumentides (arvel, aktides, lepingutes jt) on teenust ja/või kaupa kirjeldatud üldsõnaliselt (näiteks lihtsalt „ehitusteenus“, ärinõustamine“, „materjalid“ jne), siis selliselt kajastatud tehingute puhul võib tekkida oht, et hiljem ei ole võimalik tuvastada teenuse ja/või kauba tegelikku sisu, mahtu ja hinda. ja nr 3-3-1-76-14
Kohtupraktikaga saate tutvuda siin: Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-57-13
13. Tehingu finantseerimine on tavapäratu
Kui tehingut finantseeritakse laenuga, mille andja taust on ebausaldusväärne ning laenutingimused on ebaharilikud (olematud intressimäärad, tagatiste puudumine, ülemääraselt pikad laenu tagastamistähtajad), siis võib olla alust kahelda tegelikus laenuandmises/saamises. Samuti võib tekkida oht, et olete sattunud maksupettuse ahelasse., p 9
Kohtupraktikaga saate tutvuda siin: Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-11-1176
14. Soetatava kauba ja/või teenuse maksetingimused on erandlikud (nt suures summas ettemaksete küsimine; maksete tegemine tehinguga mitteseotud isikutele)
Suuremat tähelepanu tasub pöörata olukordadele, kus tehingupool soovib kauba ja/või teenuse eest tasumist suures summas sularahas ja/või (ette)makse/ülekanne toimub tehinguga mitteseotud isikutele. Aktsepteerides selliseid maksetingimusi võib hiljem tehingu eest tasumise tõendamine osutuda raskendatuks., p 14
Kohtupraktikaga saate tutvuda siin: Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-67-08
Eeltoodud loetelus mõne üksiku asjaolu esinemine ei too automaatselt kaasa etteheidet äri- ja maksupettuses osalemise kohta. Kui eeltoodud punktide pinnalt tekib tehingupoole osas kahtlusi, siis soovitame tehingupoole ja/või kõnealuse tehingu usaldusväärsuse kontrollimiseks teha täiendavaid päringuid.
Vaata ka:
Sisendkäibemaksu mahaarvamise uuem kohtupraktika
Pettuste avastamine ja vältimine
 
 
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele