Uus riigieelarve tõstab pensione

Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (303 SE) maht on 9,57 miljardit eurot. Riigieelarve kulud kasvavad käesoleva aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti. Eesmärk on kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust.

Rahandusminister Sven Sester ütles, et eelarve kasvatab majandust, kaitsevõimet ja inimeste heaolu. „Meie eriline tähelepanu kuulub lastega peredele ja inimestele, kellel on väikese palgaga raske ots otsaga kokku tulla. Me soovime edendada maaelu ja teha reforme selleks, et meie riik ei peaks võtma võlgu praegu ega tulevikus ja elu läheks paremaks igal pool üle Eesti. See eelarve on tehtud selleks, et iga Eesti inimene saaks osa majanduse kasvust.“

Minister tõi välja, et Rahandusministeeriumi analüütikud hindavad, et majandus hakkab taas kiiremini kasvama, sest meie peamiste kaubanduspartnerite Soome, Läti, Leedu majanduslik olukord paraneb ja ka Venemaa majandus taastub. „See tähendab, et välisnõudlus ja selle toel ka Eesti ettevõtete võimalused kaupu ja teenuseid eksportida kasvavad,“ ütles Sester. Ta lisas, et kuna inimeste sissetulekud kasvavad jätkuvalt kiiresti, kasvab ka tarbimine ning see omakorda kasvatab majandust ja maksutulu. Ka tõi Sester välja, et riik suunab järgmisel aastal teadus- ja arendustegevusse üle 0,8% meie rahvuslikust kogutoodangust.

Ta sõnas, et samuti kasvavad hüppeliselt riigi investeeringud ning Euroopa Liidu raha kasutamine, mis taas toetab majanduskasvu, sest majandusse tuleb lisaraha. Ta ütles, et selle tulemusena kasvab Eesti majandus järgmisel aastal eurodes mõõdetuna 5,2 protsenti ning hinnamuutusi arvesse võttes 2,5 protsenti. Sester tõi välja, mida teeb riik majanduse kasvatamiseks ja ettevõtluse toetamiseks.

Minister ütles, et Euroopa Liidu ja muid välistoetusi on 2017. aasta riigieelarves kavandatud 961 miljonit eurot ja nende riiklikuks kaasfinantseerimiseks 81 miljonit eurot. „Välistoetustest 60 protsenti moodustavad 2014.–2020. aasta perioodi struktuurifondide vahendid ja 30 protsenti põllumajandus- ja kalandusfondid,“ lisas ta. Ta tõi välja, et Euroopa Liidu vahendite toel kasvavad 2017. aastal ka riigi investeeringud. Minister rõhutas, et need on vahendid, mis võimaldavad teha majanduskasvu toetavaid investeeringuid ilma laenu võtmata.

Sesteri sõnul madalamad tööjõumaksud kasvatavad sissetulekuid, tarbimist, säästmist ja investeerimist. „Seetõttu on valitsuse poliitika toetada majanduskasvu ja elavdada tööturgu, vähendades tööjõumakse.“

Minister ütles, et 2017. aasta keskmise palga kasvuks prognoosib Rahandusministeerium 5,5 protsenti. „Seda, et selline palgakasv on reaalne, mitte õhust võetud, näitab kasvõi see, et sellel aastal kasvab palkadelt makstav sotsiaalmaks ligi 6,7 protsenti. Koos palkadega kasvavad ka meie pensionid ja nii saavad ka pensionärid osa majanduskasvust,“ ütles Sester. Ta tõi välja kiire palgakasvu kohta ka mitu põhjust. „Aga me peame meeles pidama, et kui palgatase riigis kasvab liiga kiiresti, siis seab see ohtu meie ettevõtete konkurentsivõime ja inimeste töökohad. Sellepärast oleme valitsuses kokku leppinud, et meie palgapoliitika on konservatiivne,“ lisas minister.

Sester sõnas, et selles eelarves kasvavad peaaegu kõigi valitsemisalade eelarved ning vaid mõnel juhul on väike kahanemine mõne suurema investeeringu lõppemise tõttu.

Ta ütles, et lastega perede heaolu suurendamiseks ja sündide soodustamiseks kasvavad toetused suurtele peredele. Minister tõi välja, et lisaks on võimalik saada lapsehooldustasu ja üksikvanematoetust. Ta rääkis, et käivituv elatisabifond tagab, et laps saab vähemalt osa maksmata elatisrahast kätte. „Kui perre sünnib uus ilmakodanik, maksab riik lisaks vanemahüvitist,“ ütles ta. Sester sõnas, et kui pere sissetulekud on liiga väikesed, tuleb riik appi, pakkudes lisaks toimetulekutoetust. „Peale selle on ette nähtud vajaduspõhine peretoetus neile lastega peredele, kelle sissetulekud on väikesed,“ sõnas minister.

Pensionide kohta tõi ta välja, et, need kasvavad koos palkadega. „Pensionideks on eelarves ettenähtud kokku 1,67 miljardit eurot. Keskmine vanaduspension tõuseb 20 euro võrra, 416 eurole ja jääb ka tulevikus maksuvabaks,“ ütles ta. „Üksi elavatele pensionäridele maksab riik täiendavalt järgmisel aastal toetust 115 eurot,“ lisas Sester.

Haigekassa võimalused kasvavad Sesteri sõnul tuleval aastal 66 miljoni euro võrra, 1,09 miljardi euroni, sest palgad ja palkadelt makstava sotsiaalmaksu laekumine kasvab. Ta tõi välja, et maksumuudatused haigekassa sissetulekuid ei mõjuta.

Minister tõi välja, et kokku kasvavad omavalitsuste tulumaksu laekumised 952 miljoni euroni. Ta ütles, et omavalitsuste investeeringud kasvavad järgmisel aastal ligi kaks korda. Minister rääkis oma kõnes ka mitmest riigi investeeringust.

Sesteri sõnul on kaitsekulud vähemalt 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. „Tegelikult isegi ületame seda, sest oleme kokku leppinud, et liitlaste vastuvõtmisega seonduvad kulud lisanduvad sellele eesmärgile,“ sõnas minister. Ta ütles, et riigikaitsekulud kasvavad koos majandusega ja on 2017. aastal 477 miljonit eurot. Minister sõnas, et liitlasvägede vastuvõtmiseks on eelarves ette nähtud täiendavalt 26 miljonit eurot. „Samuti suuname 2017. aastal raha Siseministeeriumi valitsemisalas kiirreageerimisvõimekuse arendamisse ja idapiiri väljaehitamisse,“ ütles minister.

Tema hinnangul annab see eelarve ministritele senisest suurema vabaduse teha ise otsuseid, kuidas nende kätte usaldatud maksumaksja raha kasutada kõige paremini selleks, et Eesti inimestel läheks elu paremaks ka järgmisel aastal. „Uueks aastaks kavandame valitsussektori eelarve struktuurset ülejääki mahus 0,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See tähendab, et riigi rahandus on ka 2017. aasta lõpul heas korras,“ tõi Sester välja.