Maksustatava väärtuse leidmine

Reisiteenuste erikord (KMS § 40) võeti kasutusele selleks, et vältida reisiteenuseid osutavate ettevõtjate registreerimiskohustust kõigis nendes liikmesriikides, kus nad klientidele teenust osutavad. On ju üsna tülikas ja ebamõistlik, kui Eesti reisiettevõtja peaks ainuüksi käibemaksu tasumise kohustuse tõttu ennast 28 liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks registreerima. Sellega kaasneks suur halduskoormus ja ka reaalsed kulutused. Käibemaks on tarbimismaks, mis tuleb tasuda tarbimise riigis. Teenuse üldreeglist erandina maksustatakse aga erandina alati kinnisasjaga seotud käive, üritustega seotud käive ja ka toitlustus asukohariigis. Ehk siis seal riigis, kus reaalselt kinnisasi asub, üritus korraldatakse või toitlustatakse. Need valdkonnad on aga tüüpilised teenused, mille eest turistid reisikorraldajale maksavad. Reisile minnes majutuse eest makstes, lisandub majutusteenusele kohaliku (kinnisasja asukoha riigi) riigi käibemaks ja seda kliendile edasi müües tuleb ka reisikorraldajal lisada kohalik käibemaks. Nagu märgitud, oleks see ilma reisiteenuste erikorrata tülikas.

Kasutades reisiteenuste erikorda saab aga reisettevõtja sisse ostetud teenust kliendile edasi müües maksustada käibemaksuga ostu-müügi hinna vahet ehk marginaali. Sellisel juhul on maksustatav väärtus kliendi poolt reisiettevõtjale makstud ja reisiettevõtja poolt teistelt maksukohustuslastelt või ettevõtlusega tegelevatelt isikutelt vahetult reisiteenuse klient teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse vahe, mida vähendatakse selles sisalduva käibemaksu võrra. Teiste sõnadega, kui reisiettevõtja müüb reisipaketi kliendile 1000 euroga ja ta ise ostab teistelt ettevõtjatelt majutuse, toitlustuse, transpordi ja muid teenuseid kokku 800 euro eest, siis on reisiettevõtja teenuse maksustatav väärtus 1000-800=200. See 200 eurot sisaldab endas juba käibemaksu, mis tähendab, et maksustatava väärtuse leidmiseks tuleb 200/1,2= 166,67.

Alati ei pruugi reisteenuse osutaja kliendile teenust müües teada veel kõigi kulutuste suurust, mis konkreetse reisiga seoses tekivad. Selle tõttu on reisikorraldajal võimalus maksuhaldurilt luba küsida ja kasutada kalendriaasta vältel keskmist marginaali. Marginaali kasutades, tuleb aga iga kalendriaasta lõpul teha korrigeerimine vastavalt tegelikele kulutustele.

Kindlasti tuleb meeles pidada, et reisiteenuste erikorra kasutamise võimalus/kohustus ei ole ainult reisiettevõtjatel. Nii saavad tegelikult ka paljud nn tavalised ettevõtjad, kes ei ole reisikorraldajad, teises riigis reisiga seotud kulutusi edasi müüa. Tüüpilised näited on rahvusvahelistel konverentsidel osalemine, koolitused teistes riikides või mingid muud reisimisega seotud kulutused. Ettevõtjate tüüpiline mure selliste kulude edasimüügil on käibemaks. Kui näiteks emafirma saadab lisaks oma töötajatele, rahvusvahelisele koolitusele ka tütarfirma inimesed ja soovib hiljem kantud kulutused edasi müüa, siis on just reisiteenuste erikord üks võimalusi, kuidas seda teha. Käibemaksuseadus ei täpsusta, mitut teenust erikorra alusel korraga edasi müüa tohib. Seega võib ka ainult lennuki pileteid või majutust erikorda kasutades edasi müüa. Ei ole tarvis muretseda, et tavaolukorras läheb reisile minnes lisaks transpordi piletitele või majutusele vaja veel mitut teenust.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht