Raamatupidaja kui juhi diskussioonipartner

Toomas Haldma on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna majandusarvestuse professor ja lugematute magistri- ja doktoritööde juhendaja, kes hoiab kätt majandusarvestuse pulsil nii Eestis kui Euroopas. Uurisin Toomaselt, millised on tema juhtimispõhimõtted ning mida peaks majandusarvestusest teadma ja milliseid vigu vältima.

Millised on Sinu juhtimis- ja juhendamispõhimõtted, mida järgid?

Juhendatud uurimistööde arv on siiski veel loetavas suuruses ja mul on olnud õnn juhendada seitset kaitstud doktoritööd ja üle 120 magistritöö. Nii juhtimisel kui ka juhendamisel on oluline suunamistegevus. Ja nii juhil kui ka juhendajal peab olema oma seisukoht lahendatava probleemi suhtes. Kuid juhtimine eeldab vastutus- ja otsustusjulguse olemasolu ning juht peab langetama otsuseid. Juhendamisel jääb otsustus sisuliste aspektide osas, mis uurimistöös käsitlemist leiavad, siiski üliõpilase teha. Tema koostab ja esitab töö. Kuid rohked arutelud tudengitega muudavad ka juhendamise nauditavaks ja arendavaks.

Oled läbi aastate kuulunud paljudesse teadusorganisatsioonidesse või juhtkogudesse ning oled praegugi näiteks Euroopa Majandusarvestuse Assotsiatsiooni liige. Mida see organisatsioon endast kujutab ja milles seisneb seal Sinu roll?

Olen praegu Euroopa Majandusarvestuse Assotsiatsiooni (EAA) liige, kuid aastatel 2012-2014 olin juhatuse liige. Enne seda kuulusin aastaid ka EAA juhtkomiteesse ja nõukogusse. EAA on 1977.a loodud organisatsioon, kuhu kuulub üle 2300 liikme ligi  60 riigist.  EAA peaeesmärk on ühendada erinevate riikide teadlasi, õppejõude ja praktikuid, et luua majandusarvestuse ja selle sidusvaldkondade uuringute ja teadmussiirde arendamise laialdane platvorm. EAA suunab ka majandusarvestuse valdkonna tipptaseme teadusajakirja „European Accounting Review“ väljaandmist. EAA liikmete peamine kokkusaamiskoht on assotsiatsiooni aastakongress, mida meie õppetoolil oli koos kolleegidega EBS-st võimalus 2014.a. maikuus ka Eestis korraldada. 2014.a. Tallinnas toimunud 37ndal EAA aastakongressil osales üle 1200 delegaadi 48 riigist ja see on Eesti Konverentsibüroo andmetel seni suurim Eestis toimunud konverents ettekannete arvult, kus kolme päeva jooksul tehti 725 ettekannet. Mul oli meeldiv võimalus selle kongressi orgkomiteed juhtida. Seni olid Ida-ja Kesk Euroopa kolleegidest seda kongressi korraldanud tšehhid 2004.a ja sloveenid 2012. aastal. Kongressi korraldamine oli ka minu peamine roll EAA juhatuse liikmena.

Aastatel 2003-2010 olid ka Rahvusooper Estonia nõukogus. Kas tundsid sügavat huvi ooperi vastu või vajati majandamisel abi?

Klassikaline muusika ja ooper meeldivad mulle juba koolipõlvest alates, kuid Rahvusooperi nõukokku kutsuti mind selleks, et aitaksin jälgida teatri tegemiste majandusaspekte. Tolleaegne Rahvusooperi nõukogu esimees, lahkunud maestro Eri Klas kutsus nõukogus meid Siim Suklesega hellitavalt „numbripoisteks“. Meil oli ikka eelarvete ja aruannete kohta miskit küsida või arvata.

Kanada kirjanik Robertson Davies väidab, et äritegevus ei ole mingi raske rõõmutu töörabamine nagu ärimehed seda näidata üritavad, vaid samuti anne, mida mõnel on rohkem, aga teisel ei üldsegi. Kas majandusarvestuses ja/või äris saab üldse rääkida andest kui sellisest?

Ma ei oska kirjaniku mõttealgete kohta midagi arvata, kuid kui äritegevus on teatud protsess, siis anne seda minu arvates ei ole.  Kindlasti võimaldavad anne ja loovus ka äritegevuses jõudsamalt edasi liikuda, kuid ma ei ole Eestis üldiselt kohanud edukaid ärimehi, kes ilma töörabamiseta oleks edu saavutanud.  Ei tea kedagi, kellele oleks vaid tänu andele ja õnnele edu sülle potsatanud, seda just pikemaajalises perspektiivis.

Kuidas sujub õppekavade sobitamine rahvusvaheliste standardite, näiteks ACCA (Association of Chartered Certified Accountants) süsteemiga?

Oleme õppetooliga omad ettepanekud õppekavade ühildamiseks ACCA nõuetega teaduskonna valitsusele esitanud. Kuna ülikoolis on toimunud ka struktuurireform, vaadatakse üle kogu teaduskonna õppekavade portfell. Kindlasti aitab meie tegevuse ühildamine rahvusvaheliste põhimõtetega kaasa ka teaduskonna ja ülikooli rahvusvahelistumisele ning ka tulevaste lõpetajate konkurentsivõime kasvule. 

Teed sel aastal Pärnu Raamatupidamiskonverentsil ettekande põneval kasutamata võimsuste maksumuse arvestamise teemal. Kui palju Eesti ettevõtetes teadlikult kuluarvestusega tegeletakse ja süsteeme ka piisavalt uuendatakse?

Rõõm on tõdeda, et järjest enam jälgitakse ettevõtetes tulemuste kujunemise ettevõttesiseseid tegureid; kuluarvestussüsteemid on abiks nende tegurite hindamisel. Samas on vastavad süsteemid pidevalt arenevad, sest uute investeeringute tulemusena võivad muutuda ka mitmete kulude käiturid. See nõuab ka arvestussüsteemi arendamist, et kulude tekkemehhanismid adekvaatse kajastuse saaksid.

Ettevõtete edulugudesse panustavad kõik väärtusahela elemendid, kõige jõulisemalt aga edukas turundustegevus, müügitulude ja põhitegevusprotsesside ( näiteks ostu, tootmise jt) planeerimine kulude kujundamise osas. Arvestussüsteemid on siin vaadeldavad oluliste infotoesüsteemidena. Ettevõtted mõistavad järjest paremini  tulemuslikkuse kujunemise kompleksset ja süsteemset iseloomu.

Millised on sagedasemad vead investeeringu tasuvuse hindamisel? Tundub, et sageli kiputakse liialt optimistlikult hindama perspektiivseid müügitulusid või eeldatakse,  et senine edukas kasv on ka tulevikus iseenesest jätkuv. Need mõjutavad aga otseselt investeeringute kasutusintensiivsust ja sealt juba tulevaste kulude ja ka tulude kujunemist.

Kuidas saab ettevõtte sisemiste protsesside kuluefektiivsus mõjutada ettevõtte tulemuslikkust? Kõige otsesemalt. Ja seda kõigi väärtusahela elementidele osas. Näiteks tootmise planeerimise efektiivsus võimaldab vähendada püsikulude osakaalu omahinnas, sellest tulenevalt alandada omahinda ja pakkuda konkurentsivõimelisemalt hinda, mis võiks soosida suuremat kliendihõivet, müügimahtu ja müügitulu. Selle tulemusena jääktulu (marginaal) suureneb ja kasumlikkus kasvab. Igal väärtusahela elemendil on nendes seostes oma roll. 

Milline roll on kuluarvestuses raamatupidajal ja/või finantsjuhil, milline juhil? Kuidas tekitada siin edutoov sünergia? Raamatupidaja ja finantsjuht võiksid tegevjuhile olla head ja konstruktiivsed diskussioonipartnerid, et juht leiaks neis alati kolleegid, kellega keerulistel hetkedel parimaid lahendusi otsida.    

Usun, et raamatupidajal on jätkuvalt oluline roll juhi hea finantsnõustajana, kuid selle rolli edukaks täitmiseks nõutakse temalt enam analüütilisust, loovust ja interpreteerimisoskust, koostöövalmidust ja kommunikatsioonioskust.

Millised oleks need arvestusala ja kuluarvestuse põhitõed, mida juht peaks kindlasti teadma? Juht peaks mõistma „suurt pilti“ ettevõtte ärimudeli mõjust nii rahalise kui mitte-rahalise tulemuslikkuse kujunemisele ja sealt edasi seda, kuidas mitte-rahalised tulemuslikkuse näitajad on seotud kulude ja tulude kujunemisega. See aitab mõista ettevõtte tegevuse süsteemsust. Üksikute elementidega või näitajatega seotud nüansid avanevad juba kolleegidega (ka raamatupidaja või finantsjuhiga) arutades. Ja usun, et bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande analüüs on juhtidele igakuine loomulik mõttetegevus.

Mida soovitad Pärnu Raamatupidamiskonverentsil kindlasti kuulata? Usun, et kõik ettekanded annavad mõne hea mõtte, mida oma ettevõttes või valdkonnas kaaluda. Ja küllap leiab iga osaleja ka talle enam vajaliku või hingelähedasema teema või ettekande.