Kas sul on tulevikuks vajalikud võtmeoskused?

Pärna sõnutsi ei tea keegi täpselt, mida tulevik toob, ent samas saab ja tuleb tulevikuks natuke rohkem valmis olla. Ta tõi näite, et aastal 2004 ei eksisteerinud kümmet 2020. aastal enim nõutud ametikohta. "Praegu on oluline T-tüüpi haridus – oled ühel alal süvaspetsialist, ent sul on laiad teadmised ka muudest aladest," selgitas Pärna.

„Tänapäeval ei ole vaja universaale, inimesi, kes on õppinud natuke kõike. Samas tasub vaadata ka väljapoole enda sektorit ja jälgida, mis seal on tehtud. Vaadake, kuidas juhitakse Odini sõdalasi või püramiidskeeme. Me ei pruugi austada nende põhimõtteid, ent samas võivad nende mudelid töötada,“ rääkis Pärna ja lisas, et mõnikord aitab vaimu värskena hoida ka see, kui palgata inimesi teistest valdkondadest.

Eesti probleem pole targad naised, vaid lollid mehed Eesti probleemidest rääkides tõi Pärna välja, et Eesti probleem pole targad naised, vaid lollid mehed. „Samas ei saa tarku mehi juurde sellega, et latt lastakse alla. Noored poisid ei taha koolis käia selle pärast, et loovus drillitakse välja. Kool on liiga kandiline, et tulevased meestalendid sealt läbi läheks. Lati alla laskmine on pool rehkendust, muuta tuleks kogu õppeprotsessi,“ tõdes Pärna.

Vabakutselisus on tõusev trend

Juba kolmandik tööturust (umbes 53 miljonit inimest) on vabakutselised ja see on tõusev trend. „Üks põhjus on see, et iga inimene on milleski väga hea ja samas nõrgem teisel alal, milles on jälle keegi teine super.  Vabakutselisuse eelis on see, et inimene saab teha 100% tööd, milles ta on tõeliselt kompetentne, mitte ei pea palgatöö vahepeal midagi suvalist tegema ja aega raiskama.“ Samas on sellise hektilise meeskonna juhtimine tõeline väljakutse.

Y-generatsioon tahab olla oma aja ja koha peremees

Pärna rääkis, et tööturul on dominantseks saanud Y-generatsioon, kellele on omane mõtteviis, et pole midagi hullemat, kui töötada mõttetu asja kallal. „Samas võib iga töökoha lahedaks mõelda ja juhi roll ongi asi töötajale ägedaks rääkida,“ toonitas Pärna.

Teine sellele generatsioonile iseloomulik joon on soov olla oma aja ja koha peremees. Pärna soovitas selles seltskonnas terade sõkaldest eristamiseks küsida inimestelt, mis on tehtud ja mis on ÄRA tehtud ehk lõpule viidud. Nii saab paremini aru, kas inimene läheb lõpuni või ongi ainult protsessi nautleja.

„Lõpuks on oluline meeles pidada, et head inimesed tulevad tööle teiste heade inimestele peale. Küsimus on ainult selles, kuidas meelitada enda juurde esimene ring tõeliselt häid töötajaid,“ võttis Pärna teema kokku.

Tulevikutöö 10 võtmeoskust

Mõtestamine (fakti- vs järelduspõhisus);Sotsiaalne intelligentsus ehk oskus teiste isikuomadustega inimestega suhelda;Loov (sh kriitiline) mõtlemine ja kohanemine – universaalseid probleeme ei ole, peab kõik teadmised appi võtma lahenduse leidmiseks;Kultuuride ülene kompetents (globaalne kodanik);Programmeeriv mõtlemine  ehk oskus olukordi läbi mudeldada;Uue meedia kirjaoskus;Transdistsiplinaarsus;Disain-mõtlemine ja oskus kirjeldada/joonistada tulevikku, mida veel ei ole;Enesejuhtimine ja eestvedamine – erinevates tiimides võtavad inimesed erinevad rollid, ühes situatsioonis on üks liider, teises teine;Virtuaalne koostöö , mille klassikaline näide on Skype.

Raamatupidajatel aitab tulevikuks valmistada konverents TASE 2016 30. märtsil. Tutvu kavaga ja registreeru SIIN. 

Loe ka värsket personaliuudiste veebilehte.