Raamatupidaja, kas sa OSKAd?

Tiia Randma selgitas, et OSKA töörühma praegune ülesanne töötada välja metoodika, mis põhineb tööjõu vajaduse prognoosil, mida arendatakse edasi ekspertide arenduste ja hinnangutega. Majandusarvestuse tulevikuvajadusi võrreldakse koolituspakkumisega, et välja selgitada vajadused õppekavade täiendamiseks – peaks ju koolis õpitav toetama päriselus hakkama saamist. Esmalt kaardistatakse ära aga valdkonna arengud.

Mis muutub raamatupidajate töös lähikümnendil?

Randma sõnutsi toimuvad lähimal kümnendil tööturul mitmed olulised arengud:  tööealise elanikkonna kahanemine toob kaasa surve palkadele,  üha tavalisemaks saavad mitu karjääri elukaare jooksul, eduka hakkama saamise eelduseks saab elukestev õpe, väheneb surve teatud vanuses tööturult lahkuda ning suureneb ebatraditsiooniliste töövormide osakaal. Lisaks toovad tehnoloogia areng ja globaliseerumine kaasa terve rea muudatusi, mis puudutavad otseselt ka raamatupidajaid. Ühelt poolt võtavad nutikad masinad üle suure osa raamatupidajate tööst, ent teisalt on töötada võimalik ka rahvusvahelisel turul, kaugelt ja kaugele.

Uues olukorras muutuvad olulisemateks erinevate keelte oskus, kultuuride tundmine, meeskonnatöö oskus, paindlikkus ja enesejuhtimine. Erialaselt on tähtsamad andmete analüüsi, mõtestamise ja tõlgendamise ning lahenduse leidmise oskused.

Milliseid oskusi vajatakse lähitulevikus?

OSKA koordinaator Kaire Sõmer tõi välja, et praegustel andmetel on majandusarvestuse valdkonnas kokku umbes 23 000 tööga hõivatud inimest. Millised on aga tööhõivetrendid?

Sõmera hinnangul kasvab vajadus arendus- ja analüütiliste oskustega inimeste järele (finantsjuht, finantskontroller, analüütik, arendusjuht). Raamatupidaja/palgaarvestaja/assistendi tasemel töö tsentraliseeritakse ning levinumaks saab mudel, kus üks büroo teeb tööd mitmele ettevõttele.

Arvestusvaldkonna töötajate peamiste puuduvate oskustena toodi välja aga see, et koolide lõpetajad ei oska teadmisi praktikas rakendada ega neid tervikusse panna. Ka ei osata dokumente tõlgendada,  andmeid analüüsida ja seoseid luua, majandustarkvaradega töötada ega tunta piisavalt maksusüsteeme.

Kasvava olulisusega oskused on Sõmera sõnutsi:

oma ettevõtte ja kliendi äri mõistmine,suure pildi nägemine,analüüsioskus,IKT võimaluste kasutamine,juhtimis- ja projektijuhtimisoskused,juhtide nõustamisoskused,juhtimisarvestuse süsteemide loomine,eneseväljendusoskus,keeleoskus,emotsionaalne intelligentsus.

OSKA käivitus Vabariigi Valitsuse otsuse alusel Euroopa Sotsiaalfondi programmina Kutsekoja juures 2015. aasta aprillis. Järgneva viia aasta jooksul on kavas analüüsida tööjõu- ja koolitusvajadust ning teha koolidele ja koolituskohtade rahastajatele soovitused ja ettepanekud kõigis uuritavates valdkondades, mis katavad suuremas osas kõiki majandussektoreid.

MTÜ Majandusarvestuse Õpetajate Kogu loodi 2013. aastal ja selle eesmärgid on ühendada majandusarvestuse ja rahanduse ning finantsjuhtimisega seotud erialade õpetajaid ja õpetamisega seotud inimesi nende elukutse, kohustuste ja õiguste paremaks toetamiseks, tõsta majandusarvestuse alase hariduse taset ning erialast pädevust koolides ja organisatsioonides, levitada ja arendada liikmeskonnale suunatud erialast infot ja oskusi, väljendada liikmeskonna seisukohti riiklikel ja ühiskondlikel aruteludel ning otsustamisel, arendada koostööd kõigi Ühinguga sarnaseid eesmärke taotlevate isikute ja organisatsioonidega.