Raamatupidamise Toimkonna juht Ago Vilu andis PwC konverentsil Raamatupidamine ja maksud aastal 2016 põhjaliku ülevaate olulisematest muudatustest Raamatupidamise Toimkonna juhendites.
- Raamatupidamise Toimkonna ja PwC Eesti juht Ago Vilu Foto: Eiko Kink
Raamatupidamise Toimkonna ja PwC Eesti üksuse juhi Ago Vilu sõnutsi on mitmed muudatused seotud raamatupidamisseaduse muutmisega, ent on ka väiksemaid parandusi, mis on tehtud kasutajate tagasiside põhjal. „Seadustest rääkides on Raamatupidamise Toimkonna missioon tõlkida uue raamatupidamisseaduse juriidiline keel arusaadavaks. Ka eurodirektiivi tõlgetes on vigu ja ebatäpsusi, sestap oleme RTJides kohati eiranud raamatupidamisseaduse sõnastust ja täpsustanud algset mõtet“, selgitas Vilu. Suurimad plaanitud muudatused on järgmised:
RTJ 2 ja RTJ 15: aastaaruande maht ja avalikustamise nõuded sõltuvad ettevõtte suurusest
Täismahus aastaaruannet peavad koostama suured ja keskmised ettevõtjad ning võivad koostada väikesed ja mikroettevõtjad. Täismahus aruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude ja omakapitali muutuste aruannetest. RTJ 15 lisad on praktiliselt muutumatul kujul (RTJ 15.6-61).Väikeettevõtja lühendatud aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest ja RTJ 15.62 nõutud lisadest ning seda võivad koostada väikesed ja mikroettevõtjad.
Väikeettevõtja lühendatud aastaaruande lisades avalikustatav informatsioon (RTJ 15.62):
asjaolu, et tegemist on väikeettevõtja lühendatud aastaaruandega;
(b) aastaaruande koostamise rakendatud olulised arvestuspõhimõtted lähtudes käesoleva juhendi paragrahvist 12;(c) õiglases väärtuses kajastatavate varade ja kohustuste suhtes: (i) õiglase väärtuse hindamismudelites kasutatavad olulised eeldused; (ii) õiglases väärtuses kajastatavate varade ja kohustuste summad bilansis; (iii) õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kasumiaruandes; (iv) olulised tuletisinstrumentide kasutamisega seonduvad tingimused ning nende võimalik mõju tulevastele rahavoogudele.(d) materiaalse ja immateriaalse põhivara muutuste analüüs lähtudes käesoleva juhendi paragrahvist 36;(e) kinnisvarainvesteeringute muutuste analüüs lähtudes käesoleva juhendi paragrahvidest 39 või 40;(f) pikaajalise bioloogilise vara muutuste analüüs lähtudes käesoleva juhendi paragrahvist 41 või 43;(g) tagatisega pikaajalised kohustused ning nende kohustuste tagatiseks panditud varade kirjeldus ja bilansiline väärtus;(h) muud pikaajalised kohustused, mille maksetähtajani on jäänud vähemalt 5 aastat;(i) bilansivälised siduvad kohustused (sh antud garantiid) ja tingimuslikud kohustused (bilansivälised ja tingimuslikud kohustused seotud osapoolte vastu avalikustatakse eraldi);(j) oluliste bilansis kajastamata tehingute (näiteks aktsiaoptsioonide) kirjeldus ning nende võimalik mõju finantsaruannetele;(k) kasumiaruannet oluliselt mõjutavate ühekordsete tulude ja kulude kirjeldus;(l) juhtkonnale antud laenude ja garantiide kirjeldus, sh summad, intressimäärad, maksetähtajad, tagasimaksed ja allahinnatud nõuded;(m) tehingud seotud osapooltega lähtudes käesoleva juhendi paragrahvidest 20 ja 21;(n) juhul, kui ettevõte kuulub ise konsolideerimisgruppi, siis väikseima seda konsolideeriva kontserni emaettevõtte nimi ja registrijärgne asukoht;(o) keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul;(p) olulised sündmused pärast bilansipäeva.
Mikroettevõtja lühendatud aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest ja RTJ 15.63 nõutud lisadest ning seda võivad koostada ainult mikroettevõtjad.
Mikroettevõtja lühendatud aastaaruande lisades avalikustatav informatsioon (RTJ 15.63)
(a) asjaolu, et tegemist on mikroettevõtja lühendatud aastaaruandega;
(b) tagatisega pikaajalised kohustused ning nende kohustuste tagatiseks panditud varade kirjeldus ja bilansiline väärtus;
(c) bilansivälised siduvad kohustused (sh antud garantiid) ja tingimuslikud kohustused (bilansivälised ja tingimuslikud kohustused seotud osapoolte vastu avalikustatakse eraldi);
(d) juhtkonnale antud laenude ja garantiide kirjeldus, sh summad, intressimäärad, maksetähtajad, tagasimaksed ja allahinnatud nõuded;
(e) aruandeaasta jooksul tagasi ostetud või tagatiseks võetud oma osade või aktsiate arv, nimiväärtus (selle puudumisel arvestuslik nimiväärtus), osakaal osa- või aktsiakapitalis, nende eest makstud tasu ja tagasiostu või tagatiseks võtmise põhjus.
Muud muudatused
RTJ 1 rõhutab, et samad arvestuspõhimõtted kehtivad kõigile sõltumata suurusest, välja arvatud asjaolu, et mikroettevõtjad ei tohi oma varasid kajastada õiglases väärtuses.RTJ 2-s on mõningad muudatusi bilansi- ja kasumiaruande kirjetes lähtuvalt uue seaduse nõuetest: olulised käibevara allahindlused avalikustatakse kasumiaruandes eraldi kirjel ning lisandub võimalus koostada lühemat või pikemat bilanssi lähtudes seaduse nõuetest ja võimalustest.RTJ 11 alusel kaob konsolideeritud aruannete koostamise nõue väike- ja mikroettevõtjatele.
Vilu sõnutsi kaalutakse ka mitmeid tagaside põhjal tehtavaid muudatusi: näiteks RTJ 5 puhul kaalutakse võimalust lubada alternatiivse võimalusena laenuintresside kapitaliseerimist. „Vanasti tohtis seda teha ning suur IFRS lausa käsib seda teha, ent hetkel tuleb seda kajastada siiski kuluna. Võimalik, et tuleb valikuvõimalus, kas panna kulusse või kapitaliseerida,“ rääkis Vilu.
RTJ 11s kaalutakse emaettevõtte konsolideerimata aruandes (kui see koostatakse lisaks konsolideeritud aruannetele) kapitaliosaluse meetodi lubamist tütar- ja sidusettevõtete kajastamisel. Hetkel on lubatud soetusmaksumus ja õiglane väärtus. Toimkonna juht rääkis, et võimalik on ka selline muudatus, et kõigis konsolideerimata aruannetes on kolm võimalust tütar- ja sidusettevõtete kajastamisel.
Ago Vilu lisas teema lõpetuseks, et lähinädalatel riputatakse muudetud juhendite eelnõud üles ka
toimkonna lehele ning pani südamele, et kõik raamatupidajad plaanitud muudatusi usinalt kommenteeriks.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.