• 28.10.15, 14:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pakendiauditi eksperiment – kas läbi või pooleli?

PwC konverentsil Raamatupidamine ja maksud aastal 2016 tõdeti, et pakendiaruandluse auditiga läks nagu Tootsi rehnutiga – nõutud aruande esitasid vaid pooled ettevõtjad. Mis aga on plaanis edasi teha, et seadus toimima panna?
Pakendiaruandluse auditi seadusesse plaanitakse muudatusi
  • Pakendiaruandluse auditi seadusesse plaanitakse muudatusi Foto: Äripäev
Keskkonnaministeeriumi Jäätmeosakonna peaspetsialist Marika Siht tõi pakendiseadusest rääkides välja, et kui 2013. aastal esitas andmeid 50 iseseisvalt tegutsevat pakendiettevõtjat, on praegu pakendiregistris 199 pakendiettevõtjat.  „Andmete esitajad täitsid ka pakendiauditi kohustust korrektselt. Teine lugu on aga taaskasutusorganisatsioonidega liitunud ettevõtetega, kes täitsid nõudeid kas ebatäpselt või jätsid täitmata – nimelt ei viinud umbes pooled TKOdega liitunud ettevõtjad auditit läbi.“ Siht toonitas, et seaduse alus on tootjavastutuse põhimõte: see, kes laseb pakendi turule, vastutab ka jäätmekäitluse või taaskasutuse eest.
Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts tõdes aga, et pole ei ettevõtjate ega audiitorite seas kohanud kedagi, kes pakendiaruandluse auditis midagi positiivset näeks. „Olen öelnud välja, et seda võiks lugeda ühekordseks eksperimendiks ja see lõpetada. Mõelda tuleks pigem sellele, kuidas täita pakendiseaduse peamist eesmärki – pakendijäätmete taaskasutamist.  Praegu on tootja vastutuse printsiip läinud oma algsetest raamidest välja, ka on seaduse täitmine seotud arvestatavate kuludega,“ selgitas Mait Palts ettevõtjate seisukohti.
Palts lisas, et kui probleem on selles, et ladustatavatest jäätmetest 30% on pakendit, tuleks alustadagi sellest: „Kui tahame seda protsenti vähendada, siis lähtume sellest ja vaatame, miks jõuab 30% pakendist prügilasse, kui selle võiks suunata taaskasutusse või energiatootmisesse.“
Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja  Kurmet Ojamaa sõnutsi näib pakendiseaduse masin töötavat. „Vastamata on aga küsimus, kellel seda masinat vaja on. Meie meelest ei ole selle sisse- ega väljalülitamise nupud meie majas. Arutleda on vaja, kes on pakendiauditi kohustuslaste sihtrühm, millised on piirmäärad ja millal on aruande esitamise tähtaeg. Viimast oleks mõttekas ehk veidi nihutada,“ soovitas Ojamaa.
Uus piirmäär ja pikem tähtaeg
Keskkonnaministeerium analüüsiski pakendiettevõtjate arvu ja pakendikoguseid ning leidis, et optimaalne künnis oleks aastas turule lasta 5 tonni pakendit. Marika Siht selgitas, et sellega muutuks pakendiauditi kohustuslaste arv suuresti – kaks kolmandikku jääks kohustuse alt välja. „See on suur vastutulek pakendiettevõtjatele. Oleme kaalunud ka pakendiaruande ehk pakendiauditi tähtaja pikendamist, mis hajutaks halduskoormust,“ tutvustas Siht uusi plaane.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele