PwC maksukonverentsil Raamatupidamine ja maksud 2016 selgitas PwC juhtivaudiitor Eva Jansen-Diener uue raamatupidamisseadusega kaasnevaid peamisi muudatusi ja konkse.
- PwC juhtivaudiitor Eva Jansen-Diener Foto: Maksublog PwC
Eva Jansen-Diener selgitas, et enamik Eesti ettevõtteid saab uue raamatupidamisseaduse järgi koostada oluliselt õhema raamatupidamisaruande. Suurtele ettevõtetele on aga lisatud nõudeid selle kohta, millist informatsiooni avalikustada tegevusaruandes. Samas tõdes Jansen-Diener, et seaduseelnõus on veel mõningaid ebaselgeid punkte ning tasub loota, et seadus veel täpsustub.
Ettevõtjate liigitamine suuruse järgi
Audiitor selgitas, et kuigi esmalt tundub pilt lihtne: mikroettevõtjal on ainult 1 kriteerium, bilansimaht. „Samas tuleb silmas pidada, et kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, ei saa automaatselt tegu olla mikroettevõtjaga. Mikroettevõtted on siiski üsna väikesed ettevõtted, kes ei ole veel käibemaksukohustuslased,“ tõi Jansen-Diener välja ühe nüansi ja lisas, et uued nõuded võimaldavad mikroettevõtte omanikel ise oma raamatupidamist teha.
Oluline on aga tähele panna, et ainult mikroettevõtjal on eelnõu kohaselt võimalus koostada vaid raamatupidamise aastaaruanne:
1) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Mikroettevõtja, kes lähtub finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktist 1, võib koostada majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes raamatupidamise aastaaruandest.“
- Ettevõtjate liigitamine suuruse järgi Foto: PwC Eva Jansen_Diener
Kui vaadata väikeseid, keskmisi ja suuri ettevõtteid, siis kehtib KUNI piirang ehk ületatud võib olla ainult 1 kriteerium. Kui rikutud on üle 1 piirangu, liigutakse järgmisesse suurusgruppi.
Jansen-Diener selgitas veel, et kui aastaaruandele järgneval aastal leitakse, et kategooria piirmäärad ületati, peaks ühtpidi liikuma järgmisesse kategooriasse. Samas lubab seadus, et teise gruppi võib liikuda alles kolmandal aastal pärast kriteeriumite täitmist.
- Milliseid aruandeid saab uue seaduse järgi koostada Foto: PwC Eva Jansen-Diener
Väiksem aruanne ei pruugi tähendada vähemate andmete esitamist
Mikroettevõtete aruanded muutuvad väga väheinformatiivseks, ent samas võib aruande koostada ka suurema kategooria reeglite või IFRSi järgi. Audiitor soovitab aga enne läbi mõelda, kas kõiki vabastusi on ikka mõtet kasutada: „Üks põhjuseid on see, et kui mikroettevõte on seni koostanud aastaaruannet täismahus, on infot kasutanud ka Statistikaamet. Kui Statistikaameti EKOMARi valimisse sattunud mikro hakkab nüüd kasutama seaduses toodud vabastusi ja täidab ainult nõutud lisad, peab ta statistika jaoks esitama ikkagi eraldi päris palju andmeid, mis seni tulid majandusaasta aruandest.“
Kokkuvõtteks tõdes PwC juhtivaudiitor Eva Jansen-Diener, et ühtpidi peaks seadus mikro- ja väikeettevõtjate elu oluliselt lihtsustama, ent kui seni olid ettevõtted raamatupidamise mõttes võrdsed, on nüüd pilt segasem ja nõuab seadustes näpuga järje ajamist.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.