Töötaja transpordile kulunud aja arvestamine

Hiljutine Euroopa Kohtu kohtuotsus on oluline lahend kõigile tööandjatele, kelle töötajad on kohustatud tööandja korraldusel tegema töösõite. Nimelt jõudis Euroopa Kohus seisukohale, et olukorras, mil tööandjal puudub töötajatele fikseeritud töötegemise koht, tuleb arvestada töötajate tööaja sisse ka kodust esimese kliendini jõudmise, klientide vahel sõitmise ning ka viimase kliendi juurest koju jõudmise aeg.

Kohtulahend puudutas Hispaania turvasüsteemide paigaldusettevõtet Tyco. Ettevõte kaotas piirkondlikud töötegemise kontoripinnad ning selle raames pidid töötajad töötegemist alustama ja lõpetama oma kodust. Ettevõtte süsteemide paigaldusspetsialistidel kulus iga tööpäeva jooksul ühelt objektilt teisele sõitmiseks mitmeid tunde, kuid ettevõte pidas sõiduks kulunud aega puhkeajaks ning tasustas paigaldusspetsialiste ainult objektil veedetud aja eest.

Eelkõige on kohtu tõlgendus oluline Eesti ettevõtjatele, kelle tööl on nt seadmete paigaldajad, hooldajad, müügiesindajad, elektrikud jms töötajaid, kel ametlik kontoripind töötegemiseks puudub. Nii tuleks Euroopa Liidu tööaja direktiivi kohaselt töötajatel, kellel pole kindlat töötegemise kohta ja kes alustavad tööpäeva kodust, tööaja sisse arvestada ka see aeg, mis neil kulub esimese kliendi juurde sõitmiseks ja viimase kliendi juurest lahkumiseks. Samuti tuleb töötajatel, kel ei ole enam kindlat töötegemise kohta, kliendi juurde siirdudes või kliendi juurest ära tulles pidada selle teekonna kestel tööl olevaks.

On loomulik, et tööandjal võib niisuguses olukorras tekkida kartus, et töötajad võivad tööpäeva alguses ja lõpus tegeleda isiklike asjadega, arvestades ka sellist aega tööaja sisse. Selle kohta leidis kohus, et tööandjal tuleks panna paika vajalikud kontrollivahendid, et vältida võimalikke töötajate kuritarvitusi, sest säärane kartus ei saa mõjutada teekonnale kuluva aja õiguslikku kvalifikatsiooni.

Antud juhul on täiendavalt oluline märkida, et kui töötajal kulub rohkem aega näiteks klientide või tööobjektide vahel sõitmiseks, mis lisanduvad tavapärasele kaheksatunnisele tööpäevale, peab tööandja lugema ületunnid töötaja kasuks tööajaks. Seda näiteks ka olukorras, mil töötajad viivad väljaspool ametliku tööaega tööandja korraldusel tööasjad tagasi lattu.

Kui eeltoodud olukordades tekivad töötajale ületunnid, tuleb tööandjal töölepinguseaduse kohaselt hüvitada ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui pooled ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.

Autor: Helen Aaremäe, advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid jurist