Mida maksuhaldur kontrollib?

Marko Saagi sõnutsi sõltub maksuotsus eeskätt sellest, kuidas midagi selgitatakse ja mida esitatakse. Kui olete andnud segaseid selgitusi või jätnud mingid dokumendid esitamata ning on tehtud maksuotsus, on pärastpoole väga raske hakata asju klaarima.

Marko Saag tõi ettevõtja hoolsuskohustusest rääkides näite, et ka kõikidel klassikalistel pättidel on olemas need 3 asja: nõuetele vastav arve, makse pangaülekandega ja standardpõhjale tehtud leping. Samad asjad on kõikides arvevabrikusituatsioonides olemas. „Kui ütled, et rohkem sa äripartneri tausta ei kontrollinud, siis kohtunikule jääb mulje, et oled samas pundis. Kui sa ei selgita kohe alguses oma hoolsuskohustuse täitmist põhjalikumalt (ID-kaardi koopia, majandusaasta aruande kontroll jne), siis on raske hiljem otsust vaidlustada. Kohus kontrollib maksuotsuse õiguspärasust nende tõendite pinnalt, mille põhjal maksuotsus tehti,“ selgitas Saag.Kiirete süstkontrollidega kontrollitakse enamasti 3 valdkonda: varjatud käivet, ümbrikupalku  ja ettevõtlusega tegelemist. Maksukontrollid algavad sageli vaatlusega ning  objektid ja perioodid on piiratud – näiteks kontrollitakse eelmise kuu varjatud käivet või palgamakseid.Varjatud käibe kontroll

See on suunatud sektoritesse, kus on risk ehk kus eksisteerib sularahakäive (nt juuksurisalongid, ilusalongid, remondi- ja ehitusettevõtted jne).Kontrollitakse sektoreidpidi. Eelmisel aastal viidi näiteks läbi toitlustusettevõtete ja ilusalongide ning lillepoodide masskontroll. Oluline tõik on see, et enamik „musti tehinguid“ on tegelikult kusagil kirjas. „Kaustik on tavaliselt kirjutuslaua ülemises sahtlis või siis on asjad kirjas arvutis Exceli failis. Kui maksukontroll saabub ja peatab tegevuse, leitakse andmed üsna kiiresti üles. Kui „mustas kaustas“ on kirjas ka varasemad perioodid, laieneb kontroll ka neile ning langetatakse maksuotsus,“ selgitas Marko Saag.Teine nüanss on see, et musta raha kasutatakse tavaliselt ümbrikupalkade maksmiseks. Kui tuvastatakse must kassa, võetakse juba ka töötajad ette ja hakatakse uurima, kas ka neile makstakse mustalt.Ümbrikupalgad

Töötamise register on teinud asja küll lihtsamaks, aga kontroll pole kadunud. Marko Saagi sõnutsi töötas väga palju inimesi teatud sektorites nii, et neile ei makstud üleüldse mingit palka. Teine osa mustalt töötajaid toimis nii, et natukene saadi palka ka ametlikult, ent suur osa tuli mustalt. „TÖRiga seoses on ära kadunud esimene grupp inimesi – enam ei saa öelda, et tulin just tööle. Täna on enamik töötajaid registreeritud ja saavad palka, ent ametlik palk on madal ja ülejäänu ümbrikus,“ rääkis Saag.Kui on näha, et makstakse vähem palka, siis hakatakse töötajaid küsitlema.  „Kui töötajad ei saa üldse ametlikku palka ega pole registreeritud, pistavad nad  tavaliselt lihtsalt kontrolli saabudes jooksu. Seepärast saabub  maksuhaldur vahel koos politseiga ja tehakse haarang. Neid, kelle puhul tekib statistika põhjal kahtlus, et nad saavad osa palgast mustalt, hakatakse küsitlema,“ selgitas Marko Saag.Kui maksuhaldur kahtlustab, et osa palgast makstakse mustalt, palutakse töötajal esitada pangakonto väljavõte ja vaadatakse laekumisi. „Enamik inimesi paneb sularaha kindlal kuupäeval siiski kontole. Kui maksuhaldur saab kätte konto väljavõtte, tuleb see välja , kui inimene saab igal kuul 400 eurot palka ja paneb 600 sularaha kontole. Inimene räägib end lõpuks sisse,“ toob Saag näite.Ettevõtlusega tegelemise kontrollimine

Siin on tegu olemuselt piiratud, kiire kontrolliga. Kui käibedeklaratsioon näitab pidevalt sisendkäibemaksu, aga väljundkäibemaksu ei ole, siis maksuhaldur kontrollitakse, kas on üldse õigus sisendkäibemaksu tagasi küsida.Alustatakse lihtsalt ettevõtlusega tegelemise kontrolli ning kui tuvastatakse, et ettevõtlusega ei tegeleta, kustutatakse ettevõte käibemaksukohustuslaste registrist. „Kui on suur sisend(käibemaks), ent väljundit ei ole, teostatakse üksikute arvetega tegelemise asemel ettevõtlusega tegelemise kontroll. Kui maksuhaldur saadab päringu dokumentidele ja sa õigeaegselt ei vasta, kustutatakse sind registrist ära. Vaidlustamine ja uuesti registreerimine on küllaltki rasked,“ hoiatab Marko Saag.Marko Saagi saab taas kuulata 15. aprillil seminaril Firmaautode maksustamise probleemilahendused. LOE LISA JA REGISTREERU!