Ravikindlustuse seadus läheb muutmisele

Laine Randjärv rääkis täna riigikogu kõnepuldis Reformierakonna fraktsiooni nimel esinedes, et ravikindlustuse seaduse muutmise pikaaegsete arutelude põhjus ei ole olnud mitte niivõrd poliitiline, kuivõrd tehniline.

Endine kultuuriminister selgitas, et loovisikute ning muudel aladel projektipõhiselt töötavate isikute sotsiaalmaksu summeerimine ravikindlustuse jaoks sai ministeeriumi toetuse juba 2011. aastal. Randjärve sõnul jõuti 2013. aastal kurbliku tõdemuseni, et haigekassa ning maksu- ja tolliameti andmebaasid ei ole ühildatavad ning pole selge, millise kindlustusliigi alusel võiks isikule ravikindlustust võimaldada.„Õnneks on e-revolutsioon siiski kogunud jõudu ning andmebaaside tehnoloogiline võimekus kasvanud. Lahendust on leidmas ebaõiglane kohtlemine ning vastuolu põhiseadusega, kus iga vabakutseline loovisik, kes töötab erinevates kultuuriasutustes ega pruugi igal pool omada täiskoormust, peab enda sotsiaalsete garantiide tagamiseks ilmtingimata võtma ennast arvele füüsilisest isikust ettevõtjana,“ lausus riigikogu aseesimees.Seadusemuudatusega täidetakse koalitsioonilepingus püstitatud eesmärk töötada välja lahendus vabakutselistele loovisikutele ja teistele ebaregulaarsete sissetulekutega isikutele sotsiaalsete garantiide tagamiseks.

Tervise ja tööminister Urmas Kruuse selgitas riigikogus, et eelnõuga muudetakse juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava kindlustatud isiku definitsiooni. Kindlustatud on isik, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna.

Kindlustuskaitse alguse peatumine on edasipidi seotud sotsiaalmaksu maksudeklaratsiooni esitamisega Maksu- ja Tolliametile, kusjuures kindlustuskaitse saamiseks peab isiku eest olema deklareeritud sotsiaalmaksu ühes kuus vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses.Maksuandmete deklareerimise tulemusena on tegelikult kindlustuskaitse väga paindlik. Kindlustuskaitse saamine ei ole enam seotud võlaõigusliku lepingu tähtajaga. Olenevalt juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu sõlmimise ajast ja selle alusel tehtud väljamaksetest, võib kindlustuskaitse algamise tähtaeg olla 11 päeva kuni kaks kuud. Isiku kindlustuskaitse peatub järgmisel päeval tähtajast miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareerimata jätmisest. Peatamise sätet ei kohaldata, kui isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Peatunud kindlustuskaitse jätkub pärast Maksu- ja Tolliametilt deklareeritud andmete saamist.Muudatus puudutab kõiki juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid ning võlaõigusliku lepinguga töötavaid isikuid, sealhulgas loovisikuid, kelle eest tasutakse sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses.Riigikogu peaks seaduse vastu võtma veel veebruaris. Vastuvõtmise järel hakkab see kehtima alates 1. jaanuarist 2016.

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee