Kas SEPA tõi kokkuhoiu?

Pangaliidu tegevjuhi Katrin Talihärmi sõnutsi saavad ettevõtted nüüd kergemini makseid konsolideerida ning likviidsustjuhtida. Samuti kaasneb ühtsete standardite kasutuselevõtmisega konkurentsi kasv – edaspidi on nii ettevõtetel kui ka eraisikutel Talihärma sõnul hõlpsam vahetada teenusepakkujat, seda nii teenuse efektiivsuse kui ka hinna tõttu.

Eesti Panga juhtivspetsialist Rainer Olt märkis, et juba euroalaga liitumisest ehk 2011. aastast alates on Eesti elanikud kokku säästnud hinnanguliselt ligi 25 miljonit eurot, sellest ligi 20 miljonit põhjusel, et alates 1. jaanuarist 2011 ei ole olnud piiriülese euromakse laekumisel teenustasu.

“Samamoodi hakkas piiriüleste euromaksete tegemine maksma sama palju kui riigisiseste maksete puhul,” rõhutas Olt. See puudutab Olti sõnul neid ettevõtteid ja eraisikuid, kes teevad piiriüleseid euromakseid või kellele laekub piiriüleseid euromakseid. “Näiteks enne euroalaga liitumist tuli internetipangas piiriülese makse tegemiseks tasuda pangale umbes 1,9 eurot, siis nüüd on see summa juba aastaid umbes 40 eurosenti.”

Kui piiriülesed maksed SEPA-ga kiirenevad, siis Eestis võtavad pankadevahelised maksed nüüd kauem aega. Kuidas see on ettevõtteid mõjutanud?

Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm:

Kuna 80% maksetest arveldatakse Eestis pankade siseselt, siis puudutab muudatus vaid 20 protsenti arveldatavatest maksetest. Varem jõudis makse saajani veel samal tööpäeval siis, kui see tehti hiljemalt kell 17, nüüd  on viimane võimalus pankadevahelise makse toimetamiseks saaja panka samal päeval algatades see Swedbankis, SEB-s ja Danske Bankis hiljemalt kell 16.30 ning Nordea Pangas hiljemalt kell 15.30. Mõnes pangas võib viimane sama päeva makse algatamise aeg olla mõnevõrra varasem. Pärast tööaega algatatud maksed jõuavad saaja panka umbes kell 10 järgmise päeva hommikul. Need on peamised asjaolud, millega ettevõtjad peaksid maksete liikumise kiiruse juures arvestama.

LISA LOE AJAKIRJAST RAAMATUPIDAMISE PRAKTIK!

Ettevõtja meelespea)

1. Ettevõtja, loe Eesti Panga lehelt SEPA-le ülemineku kontrollnimekirja (http://www.eestipank.ee

2. Ettevõtted, kellel on riigisisesed kontonumbrid veel täies mahus IBAN-kujule teisendamata, saavad kasutada vastavat pangaliidu rakendust.3. Ettevõtete ja asutuste raamatupidajad peavad arvestama, et pangad ei tohi 1. veebruarist 2014 vanal kujul maksejuhiseid enam vastu võtta.4. Raamatupidajatel tuleb veenduda, et nende algatatud maksed vastavad SEPA tingimustele. Eestis on pankadele antud õigus üleminekuperioodil kuni 1. veebruarini 2015 pakkuda klientidele vanas formaadis maksete teisendust. See tähendab, et pank aitab ettevõtjal makse tegemisel viia andmed nõutud sõnumiformaati ISO 20022 XML, ent selleks peab ettevõtja pangaga eraldi ühendust võtma. 5. Pärast 1. veebruari 2015 teisendust enam ei võimaldata.6. Maksete tegemiseks failivahetust kasutavad ettevõtted peavad arvestama, et alates veebruarist peab raamatupidaja internetipangas kõik maksed ükshaaval sisestama.

Allikas: Eesti Panga koduleht 

Autor: Taavi Alas, Tuuli Seinberg