Riigihangete riiklik järelevalve suurendab sel aastal plaanilise järelevalve mahtu, seda peamiselt kohalike omavalitsuse asutuste eelmise ja selle aasta hanketegevuse kontrolliga.
Lisaks kontrollitakse aasta teises pooles järelkontrollina kohaliku omavalitsuse äriühinguid, kelle tegevuses tuvastas riigikontroll möödunud aastal läbiviidud auditite raames riigihangetealaste nõuete rikkumisi.
„Plaaniline järelevalve põhineb iga-aastasel riskianalüüsil ja rahandusministeerium on võtnud selge suuna selle osakaalu pidevale suurendamisele. Eesmärgiks on, et plaaniliste järelevalvemenetluste maht moodustaks edaspidi 50 % riikliku järelevalve poolt läbiviidavatest menetlustest,“ selgitas riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Armin Lastovets.
Möödunud aastal viis rahandusministeerium läbi 55 järelevalvemenetlust, millest 46 menetlust algatati taotluste alusel ja 9 viidi läbi plaanilise järelevalve raames, mis omakorda hõlmas 30 riigihanke menetluse kontrolli.
„Positiivne oli, et 90 protsenti järelevalvetaotlustest esitati õigel ajal, mil riigihankemenetlus veel käis, mis omakorda võimaldas järelevalvel aktiivselt sekkuda ja vajadusel tegevusega turul toimuvat mõjutada,“ selgitas Lastovets.
Enamlevinud rikkumised olid vead hankedokumentide koostamisel, selgituskohustuse rikkumine ning vale hankemenetluse liigi valik (nt väljakuulutamata läbirääkimistega hankemenetluse põhjendamatu kasutamine).
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.