Rahandusministeeriumi seisukoht on, et käibedeklaratsiooni lisa esitamise piir 1000 eurole tehingupartneri kohta, ei koorma väiksemaid ettevõtteid, sest ligi 40 protsenti ettevõtetest ei pea käibedeklaratsiooni lisa esitama.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et reformiga toetame ausat konkurentsi ettevõtluses. „Liigume kaasaegse, digitaliseeritud ja automatiseeritud suhtluse poole käibemaksu kontrollimisel. See on ettevõtjale turvaline, võimaldab kiiremat käibemaksu tagastust ning vähendab ettevõtete tarbetut tülitamist maksuameti poolt, kuna informatsioon on kättesaadav elektroonselt,“ selgitas Ligi.
Ministri selgitusel pakub käibedeklaratsiooni lisa teada olevatest lahendustest kõige optimaalsemat tasakaalu käibemaksupettuste takistamise ning ettevõtete halduskoormuse suurendamise vahel. Selle kasutusele võtmine kõigi valdkondade ettevõtetele ning kõikidele kaupadele ja teenustele hoiab ära võimaluse liikuda pettuse eesmärgil oma tegevusega teise sektorisse.
Ajendatult presidendi, Eesti Advokatuuri, Notarite Koja ja Teenusmajanduse Koja märkusest on eelnõusse lisatud:
• Kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustusega isikud ei pea deklareerima lisal andmeid, mis on neile teatavaks saanud seoses ameti- või kutsetegevusega.
• Samuti arvestati turismiettevõtjate ettepanekut jätta käibedeklaratsiooni lisal kajastamata reisiteenuste erikorra alusel väljastatud arvete andmed.• Lisa mugavamaks kasutusele võtmiseks on kavas anda ettevõtjatele üleminekuks kuus kuud aega ning kuni 2015. a lõpuni on võimalus esitada arvetel olevad summad summeerituna tehingupartnerite lõikes.
Seotud lood
Maksu- ja tolliamet jätkab tehinguinfo deklareerimise võimaliku tehnilise lahenduse arutamist ettevõtjate ja erialaliitudega. Eile selgitasid maksu- ja tolliameti esindajad kaubandus-tööstuskojas toimunud nõupidamisel tehinguinfo deklareerimise eesmärke.
Eile valmis rahandusministeeriumis uus seletuskiri nn 1000euroste arvete seadusele ehk käibemaksu deklaratsiooni lisa puudutavale seadusele.
President Ilves jättis käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse välja kuulutamata ning saatis selle riigikogule tagasi.
Riigikogu võttis eile, 11. detsembril vastu käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (493 SE), mis kehtestab käibedeklaratsiooni lisa.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.