President Toomas Hendrik Ilvese otsust jätta välja kuulutamata käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seadus võib käsitleda ninanipsuna rahandusminister Jürgen Ligile ja laiemalt Reformierakonna ülbitsemisele.
Ligi valis kaotajana muidugi vale retoorika, nagu karta oligi: vana koer ei õpi uusi trikke. Kõnealuses kontekstis ei õnnestu Ilvest kuidagi grupihuvide kaitsjana näidata, see lihtsalt ei veena. Avaliku huvi kaitsjana esinemiseks oleks Ligi ammugi pidanud retoorikat vahetama. Ilves seevastu saab praegu üsna mugavalt liuelda, tal pole praegu seadusemuudatuste tagasilükkamiseks mingeid erilisi sisulisi argumente üldse vajagi, sest avaliku arvamuse foon töötab niigi Ligi kahjuks – ja juba üksnes sellega Ilvese kasuks.
Kui Reformierakond peaks kolmandat korda pärast Michalit ja Langi mõne ministri pea maineparanduse altarile tooma, siis on see ilmselt Ligi oma. Ja sellest oleks kahju. Sest kui Michalile ja Langile sai saatuslikuks vassimine ja valetamine, siis seda Reformierakonna suurimat pattu ei tea avalikkus Ligi hingel küll olevat.
Ent poliitikat kõrvale jättes on väga hea, et Ilves seadusemuudatusi välja ei kuulutanud. Häbiasi on üldse, et riigikogu käitus pelgalt kosmeetiliste täpsustustega ilustatud muudatusi menetledes kummitemplina ja väljastas ehedat praaki, mida rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ju ka ise tunnistas, küll mahedamate väljendustega. Häbiasi on ka see, et valitsus riigikokku praaki saadab. Praaki praagiks kuulutades seisis Ilves oma ülesannete kõrgusel .
Lõppev aasta läheb ajalukku kunagi ettevõtjate huve kaitsvaks parteiks peetud Reformierakonna ja ettevõtjate terava vastuseisu aastana, mille sarnast lähiajalugu ei mäleta. Teravaks ja mõlemalt pooleks kohati ka väga emotsionaalseks kujunenud konflikt leidis ühiskonnas laia vastukaja isegi nendes ühiskonnakihtides, mida muudatused otseselt ei puudutanuks. Väikese ebaõigluse ravimine suurega ning „Kõik ettevõtjad on kaabakad“-suhtumine asetub sujuvalt ühte ritta partokraatliku katsega võtta üle maksumaksja rahaga tehtavat ajalehte, seemnete söömise ja fooliummütsikestega, ämma kapiga – ehk siis kõige sellega, millega lihtsalt enam ei lepita, olgu meil asjad Ansipi lemmiku Eurostati andmetel muu Euroopaga võrreldes kui hästi tahes.
Autor: Vilja Kiisler, Tiive Saarniit
Seotud lood
Loodan, et valitsus ei võta nn 1000euroste arvete seaduse tagasilükkamist kui kaotust, vaid kui kasulikku suunist, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.