PwC hinnangul kujuneb 2012. aastal maailma majanduskasvuks 2,5%, sealhulgas USA +2,0%, Eurotsoon -0,2%, Saksamaa +0,9%. Eesti majanduskasvuks ennustatakse eurotsooni kõrgeimat +2,3%.
PwC makromajanduse konsultatsioonigrupi hinnangud maailma ja eurotsooni majanduse arengutele eeloleval aastal rõhutavad äärmist ebakindlust ja sellest tulenevaid võimalikke suuri turukõikumisi. Nii üleilmselt (G20) kui ka eurotsoonis on probleemiks tõsiseltvõetava visiooni ja eestvedaja puudumine.
Turgude ebakindlus võib kaasa tuua kiire kapitali väljavoo riskantseks peetavatest piirkondadest, peamiselt ebakindlatest üleminekumajandustest, aga halvemal juhul ka Euroopa riikidest, mis destabiliseeriks maailmamajandust veelgi.Positiivsema poole pealt on aga oodata naftahindade stabiilsust ning ärivõimaluste laialdast kasvu Hiinas (kui jüaani kurss dollari suhtes veelgi tugevneb, nagu eeldatakse), Indias (kui see avab mitmed seni välisinvestoritele suletud majandussektorid nagu jaekaubandus, lennundus ja kindlustus) ning mujal.
Euroala riigid lähevad algavale aastale vastu pigem negatiivsete kasvuootustega, mis on nõrgimad Kreekas (-4,9%) ja Portugalis (-3,4%) ning positiivne kasv on tugevaim Eestis ja Slovakkias (+2,3%). Eurotsooni veduri Saksamaa eeldatav majanduskasvuks 2012. aastal pakutakse +0,9%, Prantsusmaale -0,4% ning näiteks Soomele samuti ülitagasihoidlikku +0,6%. See hinnang on aga suuresti sõltuvuses praeguse võlakriisi lahendusest* ja võivad sellest tulenevalt mõlemas suunas kõikuda. Üsna oodatav on riigisektori kulutuste (sh investeeringute) kärbe ning mõningane kapitali väljavoog, mis peaks euro kurssi suuremate maailmavaluutade suhtes nõrgestama.
Teisalt võib aga oodata, et kriis aitab "vanal Euroopal" lõdvendada oma jäiku tööjõupoliitikaid, mis omakorda suurendab piirkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.