Vassiljev: tulumaksule aste juurde

Maksudebatti vürtsitatakse tihti ohtrate emotsioonidega. Mina püüaksin järgnevalt säärast ülemaitsestamist vältida.

Maksude analüüsimisel lähtutakse üldjuhul kolmest kriteeriumist. Esiteks võetakse ette riigile laekuvad tulud, millega siis kulutusi rahastada. Teiseks vaadeldakse, mil viisil muudab üks või teine maks inimeste käitumist ning kolmandaks seda, kuidas mõjutab maks ühiskonnas olevat majanduslikku võrdsust või ebavõrdsust. kasvava majanduse. Pigem on seeläbi kogutud lisaraha targalt kasutades võimalik majandust paremini teenida kui tulumaksu alandades.

Eestis on tegemata mitmeid hädavajalikke otsuseid, mille teostamiseks aga napib riigikassas vahendeid. Toon näiteks lastetoetuste suurendamise. Ühelt poolt on siin tegu küsimusega õiglusest, sest kahtlemata on lastega perekonna kulutused oluliselt suuremad kui sama sissetulekuga lastetul perel.Teisalt on lastele paremate arengutingimuste loomine riigi jaoks investeering, mis on küll pikaajaline, kuid samas väga kõrge tulususega. Astmeline tulumaks on viis, kuidas koguda vahendeid, mida siis panustada tulevastesse majanduskasvu tagajatesse. Meie tuleviku edu võti ei peitu mitte paariprotsendilises tulumaksu vähendamises, vaid võimekates inimestes, kes sirguvad arenguvõimalusi pakkuvas keskkonnas.Parempoolsed poliitikud on üritanud üle 15 aasta kinnistada müüti, et astmeline tulumaks toob kaasa drastilised pöörded - inimesed ei soovi enam teenida, nad muutuvad laisaks ja lisaks pagevad välisinvestorid riigist. Esimese väite eelduseks on, et inimene ei tööta selle nimel, et oma sissetulekuid suurendada ning on nõus palgatõusust loobuma, et riik rohkem maksutulu ei saaks. Ei kõla loogiliselt.Maailmapraktika ei kinnita mitte kuidagi ka väidet, et investeeringute tegemisel on peamiseks kriteeriumiks sihtkohamaa madal tulumaks.On tõsiasi, et jõukamates riikides kehtib valdavalt astmeline tulumaks. See ei tähenda, et astmeline tulumaks tagaks a priori

Samuti suurendab astmeline tulumaks ühiskonnas võrdsust: maksutulu kogutakse sealt, kust teda on mõistlikum koguda ja ka maksukoormus jaguneb õiglasemalt. Sotsiaaldemokraadid peavad Eesti ees seisvate tõsiste probleemide lahendamiseks vajalikuks viia sisse täiendav maksuaste- 26 protsenti tuluosale, mis ületab 1000 eurot kuus. See tähendab, et näiteks kuus 1200 eurot teeniv töötaja maksaks oma palgalt tulumaksu kokku 19,3 protsenti, kui arvestada tänast tulumaksuvaba osa, maksumäära ja täiendavat astet.Reformierakonna poolt kirjeldatud tulumaksu astmete vähendamine Põhjamaades pole lähenemine mitte Eesti parempoolsetele, vaid hoopis sotsiaaldemokraatidele. Nimelt ei plaanita kusagil astmelisest tulumaksust loobumist, vaid mõnes riigis on kõne all olnud astmete maksumäärade vähendamine. Oleme igati nõus, et ükski maks ei või olla põhjendamatult kõrge. Samavõrd leiame, et tegu on mõistliku viisiga leidmaks vahendeid, mis tagavad ühiskonna kui terviku arengu.

Autor: Lemmi Kann, Rannar Vassiljev