Saastekvoodi müük hoiab riigi eelarve plussis

Eelmisel aastal toimus enamik heitmekvootide müügitehingud teisel poolaastal, tänavu ka esimesel poolaastal. Samuti olid selle aasta tulumaksutagastused väiksemad kui 2010. aastal ning riigiosalusega ettevõtete dividende laekusid möödunud aastaga võrreldes ajaliselt varem. Aasta teiseks pooleks on oodata ülejäägi vähenemist tasakaalu lähedale eelkõige heitmekvootide müügist saadava tulu kasutuselevõtu tõttu.

Seitsme kuuga on kogu valitsussektor olnud ülejäägis 200 miljoni euroga (1,2 protsenti SKPst), mis on 334,9 miljonit eurot parem tulemus kui eelmisel aastal samal perioodil (2010. aastal oli defitsiit 134,9 miljonit eurot ehk 0,93 protsenti SKPst).

Rahandusministeeriumi andmetel laekus kaheksa kuuga riigieelarvesse tulusid 3,99 miljardit eurot ehk 69,9% planeeritust.

Kulusid tehti 3,98 miljardit eurot ehk 64,2 protsenti kavandatust. Selle aasta seitsme kuu valitsussektori eelarvepositsioon oli riigi raamatupidamise esialgsetel andmetel ülejäägis 1,2 protsendiga SKPst.

Tulusid laekus augusti lõpuks eelarvesse 3,99 miljardit eurot, millest 2,8 miljardit eurot moodustasid maksutulud ja 1,2 miljard eurot mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 66,4 protsenti ning mittemaksulised tulud 80,1 protsenti aastaks kavandatust. Suurimate tululiikidena on kaheksa kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,2 miljardit ning käibemaksu 0,85 miljardit eurot. Peamiselt tänu heitmekvootide müügitulule ning dividendimaksetele laekus kaheksa kuuga ligi 11 protsenti rohkem tulusid kui eelmisel aastal sama ajaga.

Augustis lisandus eelarvesse tulusid kokku 426,5 miljonit eurot ehk 7,5 protsenti aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 377,3 miljonit ja mittemaksulisi tulusid 49,2 miljonit eurot.

Kulusid tehti kaheksa kuuga 3,98 miljardi euro ulatuses ehk 64,2 protsenti planeeritust. Sellest suurimate kuludena maksti peamisteks sotsiaaltoetusteks 1,7 miljardit eurot. Augustis tehti väljamakseid 456,5 miljoni euro ulatuses, mis on 7,4 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest. Võrreldes eelmise aasta kaheksa kuuga on kulud kasvanud 11,4 protsenti, mida mõjutas põhiliselt heitmekvootide vahendite väljamaksed, välistoetuste kasutamine ning kanded kogumispensionifondi.

Investeeringuteks suunati kaheksa kuuga 562,5 miljonit eurot, sellest 72,2 miljonit eurot maksti välja augustis. Augustis moodustasid ligi kolmandiku investeeringutest tee-ehitusobjektid ning suuremaid investeeringuid tehti veel veemajandusprojektidesse. Kaheksa kuu kokkuvõttes on lisaks eelmainitud valdkondadele tehtud suuremaid kulusid seoses investeeringutoetuste väljamaksetega põllumajandusministeeriumi haldusalas.

Riigi tegevuskuludeks kasutati kaheksa kuuga 642,3 miljonit eurot ehk 63,8 protsenti aastaks planeeritust. Augustis tehti väljamakseid 71,6 miljoni euro ulatuses, mis on 7,1 protsenti aastaks planeeritud kuludest. Kui personalikulude kasutamine augustis oli sarnane 2010. aastale, siis kasv majandamiskuludes oli eelkõige seotud kaitseotstarbelise erivarustuse soetamiseks tehtud kulutustega.

Välistoetusi on koos ettemaksetega tänavu välja makstud 42,3 protsenti aastaks planeeritust ehk 409,7 miljonit eurot. Struktuuritoetused moodustasid sellest 280 miljonit eurot, mis on 37,9 protsenti planeeritust. Eestile aastateks 2007-2013 struktuuritoetusteks eraldatud 3,4 miljardist eurost on välja makstud üle kolmandiku ehk 1,2 miljardit eurot, samas on projekte heakskiidetud 81 protsendi ulatuses. Põllumajandustoetusteks seitsmeaastaseks perioodiks eraldatud 808 miljonist on makstud välja 41 protsenti ja projekte on heaks kiidetud 62,7 protsendi ulatuses. Selle aasta lõpuks saab kasutatud hinnanguliselt ligi pool perioodi vahenditest.

Ühe elaniku kohta on enam struktuuritoetustest projekte heaks kiidetud Järva, Tartu ja Ida-Viru maakonnas, samas suurimad väljamaksed elaniku kohta on Valga maakonnas.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas augusti lõpu seisuga üle 1 miljardi euro, mis on 52,3 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta lõpus. Kuigi likviidsusreserv on vähenenud, on kasvanud klientide poolt hoitavate vahendite maht. Samas augustis vähenesid ka klientide hoitavad vahendid, kokku kahanesid finantsvarad augustis 29 miljoni euro võrra.