Seni justiitsministeeriumi haldusalas tegutsenud kohtute raamatupidamiskeskus viiakse uuest aastast rahandusministeeriumi alla, kus ta pakub valitsusasutustele finants-, palga- ja personaliarvestuse teenust.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul on muudatuse eesmärgiks koondada lähiaastate jooksul riigi peamiste tugiteenuste arvestus keskusesse, mis asuks rahandusministeeriumi kui finants- ja halduspoliitika kujundaja valitsemisalas.
Keskus hakkab pakkuma valitsusasutustele finants-, palga- ja personaliarvestust, seega pakub rahandusministeeriumi valitsemisala teenust kõigile justiitsministeeriumi asutustele. Teiste ministeeriumide ja valitsusasutuste kaasamine ja neile teenuse osutamine toimub etapiviisiliselt, seades eelduseks, et keskus suudab arvestusteenust pakkuda kvaliteetsemalt ja väiksemate kuludega.
"Keskuse üleviimine ja selle teenuste arendamine on oluline samm tugiteenuste koondamisel ühtsetesse keskustesse ja riigi suurema läbipaistvuse saavutamisel,“ ütles Michal.
"Riigiasutused saavad tulevikus reaalajas ühtset ja võrreldavat juhtimisinfot, riigi finants- ja personaliarvestus muutub läbipaistvamaks. See võimaldab asutustel tegelda põhitegevusega ja saada selleks operatiivset ülevaadet paremate juhtimisotsuste tegemiseks,“ sõnas rahandusministeeriumi asekantsler Marek Helm.
Täna arvestab kohtute raamatupidamiskeskus igakuiselt palka ca 3800-le justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse töötajale ja teenistujale ning saadab kohtutäituritele täitemenetluse läbiviimiseks igal aastal enam kui 16 000 võlateadet. Eelmisel aastal laekus keskusele riigilõive kokku enam kui 260 miljoni krooni eest ja tasutud trahve ning muid varalisi karistusi enam kui 61 miljoni krooni eest.
Kohtute raamatupidamiskeskus loodi 2005. aastal ning keskuse ülesandeks on tegeleda riigi nõuete täitmisele saatmise ja arvestuse korraldamisega. Samuti pakub keskus täna raamatupidamisteenust I ja II astme kohtutele ning vanglatele.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.