Eesti lükkas üle-eile tagasi Euroopa Komisjoni volinike soovituse maksustada pettuste ärahoidmiseks kasvuhoonegaaside saastekvoodid tõkestamaks kvootide võõrandamisel toimepandatavate käibemaksupettuste levikut. Tulevikus ei ole maksustamise muutmine siiski võimatu.
Euroopa Komisjoni maksuvolinik Algirdas Šemeta ja kliimavolinik Connie Hedegaard saatsid juuni keskpaiku rahandusminister Jürgen Ligile ja keskkonnaminister Keit Pentusele kirja, milles tõdesid, et käibemaksu karussellpettused on jõudnud ka saastekvootide turule ning sestap oleks mõistlik, kui kõik euroliidu liikmesriigid kehtestaksid saastekovootidele pöördkäibemaksu. Sarnane kiri lähetati teele veel 12 riigile.
Rahandusministeerium asus teemat uurima ning jõudis eilseks järeldusele, et Eestis puudub hetkel igasugune vajadus kvootide käibe maksustamise järele.
Ministeeriumi pressiesindaja Rainer Laurits selgitas ERR-i uudisteportaalile, et Komisjoni pöördumises viidatud pöördmaksustamise erikorra kehtestamisele arvamuse avaldamisel lähtuti tema sõnul selle sätestamise reaalsest vajadusest. "Olemasolevate andmete põhjal sellist vajadust ei ole, kuna teadaolevalt ei ole saastekvootide müügiga toimunud ühtegi Eestiga seotud pettust. Samas, kui asjaolud muutuvad, pole pöördmaksustamise kehtestamine välistatud. Maksuhaldur ja kasvuhoonegaaside kauplemise registri haldaja jälgivad pidevalt arenguid selles vallas," lisas Laurits.
Pöördmaksustamiseks nimetatakse juhtu, mil käive tekib küll kauba või teenuse müüjal, kuid maksu arvestamise kohustus lasub kauba või teenuse saajal.
Seotud lood
HRX on pereettevõtte taustaga rahvusvaheline logistikaettevõte, mis teenindab aastas enam kui 5000 klienti ning toimetab kohale üle 400 000 saadetise kogu Euroopas.