Pavlovi refleks ja riskide võtmise julgus

Juhtimiskonsultant Ron Ashkenas tuletab HBRi blogis meelde rottidega tehtud katseid, kus "head" käitumist autasustati maiustusega ja "halba" karistati elektrilöögiga, mille tulemisel õppisid rotid "õige" käitumise kiirelt ära. Kui aga käitumisele järgnev oli juhusliku valiku alusel kas maiustus või elektrilöök, otsustasid rotid valida kõige turvalisema tee - üldse mitte tegutseda.

Ashkenas leiab, et viimati kirjeldatuga sarnaselt käituvad ka juhid, kui ootavad töötajatelt uusi ja loovaid ideid, aga tahavad ise kontrollida kulusid ning olla igal sammul kasumlikud. Sellest tulenevalt muutuvad uutele ideedele järgnevad reaktsioonid ja hinnangud töötajate jaoks sama segaseks nagu suhkru või elektrilöögi saamine rottidele ja ka tulemus on sama - töötajad loobuvad.

Ashkenas annab kolm soovitust:

1. Hinnake hetkeolukorda. Olge objektiivsed ja selgitage välja kas ja kui palju töötajad täna riske väldivad. Kui tuvastate vältimise, siis rääkige sellest avatult ja proovide koos lahendusi leida. Võimalik on luua ideede jagamise keskkond, viia läbi ajurünnakuid, kus juhtkond ei osale jmt. Selle eelduseks on, et inimesed ka usuvad, et eksimine on aktsepteeritav. Muidugi ei pea nüüd tormama vigu tegema - eksimine on vastuvõetav senikaua, kuni need ei kordu ning kuni veast midagi õpitakse.

  2. Looge enesekindluse taastamiseks võimalused turvalisteks ideede jagamiseks.

  3. Katsetage.