10 viga küsimuste küsimisel

Niisiis, siin on coach Tony Stroltzfusi abiga TOP 10 viga, mida küsimisel tehakse. Koos võimalike vigade paranduse tehnikatega:

1. Suletud küsimused. Need, millele saab vastata ühe sõnaga. Enimlevinud sellest vallast on küsimused, mis algavad sõnaga „Kas…“

Parandus: proovi küsimus uuesti sõnastada, kasutades sõnu: Kuidas, mida jne

2. Ühele valmislahendusele viitavad küsimused.

„Kas sa ei peaks minema juhi juurde ja küsima?“ Sageli on need suletud küsimused, mis olemuselt on tegelikult nõuanded, millel on küsimärk lõpus.

Parandus: mine tagasi kohta, mis sinus coachina huvi tekitas, kus sa hakkasid nägema lahendust (ja selle siis küsimärki kasutades välja pakkusid). Ja küsi uuesti avatud küsimus nii, et sellele oleks võimalik vastata mitut lahendust pakkumudes.

3. „Üks ainuõige küsimus“.

See on coachide Püha Graali otsing – leida see üks ja ainuõige küsimus, mis avaks inimese meeled ja potentsiaali. See tähendab muuhulgas pikki pause, et leida see ja sõnastada see õige küsimus…

Parandus: usalda protsessi. Inimese jaoks toob selguse mitte ideaalne küsimus, vaid protsess – see, kuidas liigute, mida arutate, kuidas sa kuulad jne. Lihtsalt aita inimesel liikuda sinna, kuhu ta üksi poleks jõudnud.

4. Korduvad küsimused.

Coach pöördub üha uuesti sama küsimuse juurde, muutes veidi vaid sõnastust.

Parandus: Mõnikord küsivad coachid seda seepärast, et ei tule uut ja head küsimust pähe. Selle asemel võib samas ka vaikida ja koguda mõtteid. Mõnikord ei peagi siis uut küsimust küsima, inimene täidab pausi ise. Teine põhjus võib olla see, et coach pole kindel, kas inimene ikka sai küsimusest aru. Mis omakorda viitab sellele, et me soovime, et ta läheks mingit kindlat rada pidi coachi peas oleva lahenduseni. Lase lahti.

5. Interpreteerivad küsimused.

Coach tõlgendab inimese vastuseid omas võtmes, nii nagu tema seda näeb. Kui inimene muretseb oma töö pärast, jõuab tööle hiljem ja kirub ülemust, siis järgneb küsimus: „Kui kaua sa oma tööd juba vihkad?“

Parandus: Kasuta inimese enda sõnu, peegelda tema öeldut.

6. Retoorilised küsimused.

No kas see on siis lahendus? Mida sa mõtlesid?

Parandus: Tee oma hoiakutele restart. Coaching ei ole sinust ega sinule, vaid peaks aitama inimest. Retoorilised küsimused ei aita.

7. Suunavad küsimused.

Küsimused, mis suunavad ühele kindlale rajale, mõistagi coachi peas olevale rajale. „See praegune lahendus tundub praegu hea, ent teine lahendus pakuks pikajalisemat tulu. Kumma sa valid?“

Parandus: Avatud küsimused, millele on võimalik pakkuda mitmeid lahendusi. Kui oled aga juba esitanud suunava küsimuse ja ise tajud seda, siis võid lisada veel variante, võimalusi, pehmendades nii ühest suunamist. Üks võimalus on pakkuda inimesele ka vastupidist varianti: „Kui teed nii, siis läheb sinuga hästi … või siis juhtub sinuga hoopis see?“

8. Keeldumine katkestamast.

Mõni inimene räägib palju, jutt jõuab ühelt teemalt teisele ning varsti tabad coachina ennast kuulamas juhtumist, mille seos algse teemaga on pehmelt öeldes nõrk, otse öeldes olematu.

Parandus: katkesta jutt ja too algne teema tagasi fookusesse. „Sa rääkisid varem, et …“ või siis, kui sa pole päris kindel, äkki ikka on inimese jaoks sel mingi seos algse teemaga, siis küsi otse „Saaksid sa korra välja tuua, kuidas see on seotud…“

9. Vahele segamine.

Märgid sellest: sage vahelesegamine, kui inimene alles räägib, coach räägib, kuigi inimene proovib midagi vahele öelda, inimese mõtete lõpetamine.

Parandus: Loe kaheni. Enne kui midagi ütled.

10. „Miks“ küsimused.

„Miks sa seda tegid?“, „Miks sa arvad, et see on parim lahendus?“ jne. „Miks“ küsimused on süüdistava alatooniga ning neid soovitatakse vältida.

Parandus: asenda miks teise küsivormiga, mida, kui palju, kirjelda palun jne. „Millised on selle lahenduse tugevad küljed?“ või siis „Millised olid need tegurid, mis viisid sind …“

Milliseid põnevaid kogemusi seoses küsimustega Sul ette on tulnud?

Autor: Lemmi Kann, Raimo Ülavere