Eesti Advokatuuri esimehe Toomas Vaheri sõnul nõudlus riigi õigusabi järele üha kasvab.
Tema sõnul võimaldab mullu jaanuaris käivitunud riigi õigusabi infosüsteem RIS lisaks riigi õigusabi kaitse- ja esindusülesannete efektiivsemale jaotamisele ka andmete analüüsi. "RISi abil joonistub välja selge pilt, kuidas nõudlus riigi õigusabi järele ajas muutub, täpsemalt öeldes suureneb," sõnas Vaher.
Advokatuur avaldab tema kinnitusel toetust valitsusliidu programmile, mis näeb ette, et valitsus arendab edasi riigi õigusabi süsteemi ja laiendab tasuta õigusabi kättesaadavust abivajajatele.
"Riigi poolt osutatava õigusabi näol saavad vähemkindlustatud inimesed oma õigusi kaitsta ning statistika näitab, et üha rohkem küsitakse abi tsiviil- ja haldusasjades. Professionaalset advokaadinõu tuleb soodustada juba õigusprobleemide varajases faasis, et inimesed saaksid oma juriidilisi võimalusi hinnata ning jõuda enda jaoks soodsa lahendini," ütles advokatuuri esimees.
Tänavu veebruaris on aastataguse ajaga võrreldes esitatud ligi kaheksa protsenti rohkem riigi õigusabi taotlusi. Kui varem domineerisid riigi õigusabis kriminaalasjad – nende osakaal oli ligi 95% – siis viimasel ajal on tsiviilasjade osakaal pidevalt tõusnud ning kriminaalasjade osakaal langes veebruaris 73%-le.
Mullu laekus advokatuuri aastakokkuvõtte kohaselt riigi õigusabi osutamiseks kokku 17 789 tellimust, millest 77% puudutas määratud kaitset kriminaalmenetluses ning 20% esindamist tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, mis näitab tsiviilasjade osakaalu tõusu. Riigi õigusabi osutas mullu aasta keskmisena 120 advokaati.
Tallinnas sisestati kõige suurem hulk taotlusi, kokku 7039 ehk ligi 40% kogu tellimuste arvust. Järgnesid Tartu (13%) ning Narva (8%). Samas terves Ida-Viru piirkonnas oli taotluste osakaal ligi 17%.
Riigi õigusabi seaduse alusel on õigusabi korraldamine advokatuuri ülesanne. Advokatuur kehtestab selle osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.