Kuidas tagada ostuhinna tasumine?

Notarikonto (deposiidi) kasutamine on müüjale kõige kindlam võimalus garanteerida ostuhinna tasumine. Notar kontrollib ostuhinna laekumist notarikontole enne müügilepingu sõlmimist ning kannab selle välja, kui pooled on täitnud müügilepingus kokkulepitud tingimused. Notari tasu seadus soodustab samuti notarikontole hoiustamist, sest hoiustamisel on notari tasu kaheksa korda väiksem kui näiteks samaväärse tehinguväärtusega võõrandamislepingu sõlmimisel.

Ostuhinna tasumise tagamiseks on võimalik seada ka ostetavale kinnisasjale hüpoteek müüja kasuks. Kui ostja on ostuhinna tasunud, on tal õigus nõuda hüpoteegi kustutamist. Kui ostja ostusummat ei tasu, on müüjal õigus pöörduda kohtutäituri poole kinnisasja sundtäitmisele pööramiseks. Hüpoteegi seadmine ostuhinna tasumiseks on tehtud pooltele soodsamaks ka notari tasu seaduses ega pruugi suurendada müügilepingu eest tasutavat notaritasu.

Müüja õigusi kaitseb ka viivisekokkulepe. Viivis ei taga küll ostuhinna tasumist deposiidi või sundtäitmise kaudu, kuid teatud juhtudel peaks ostjat siiski distsiplineerima. Viivise määra võivad osalised omavahel kokku leppida, kuid see peaks olema mõistlik.

Praktikas sõlmitakse suur osa müügilepingutest panga finantseeringu abil. Sel juhul peab müüja arvestama, et ta sõltub ostuhinna saamisel ostja ja panga suhetest. Kui samas lepingus lepitakse kokku hüpoteegi seadmine panga kasuks, on soovitatav samal ajal sõlmida kolmepoolne kokkulepe, mille kohaselt loovutab pank tema kasuks seatud hüpoteegi müüjale tasuta juhul, kui ostja eest jääb ostusumma tasumata.

Autor: Lemmi Kann, Britta Oltjer