Sõerd: järgmisena tuleb vähendada tööjõumakse

Sõerd ütles, et mäletab ehedalt kümne aasta tagust maksureformi. “Maksuvabastuse mõju on olnud positiivne, sest ettevõtetele on jäänud 21%- se tulumaksukohustuse võrra suurem likviidsuspuhver,” lausus ta.

Tema hinnangul on maksusoodustuse mõju tuntavam kapitalimahukamatele ja suurema kasumlikkusega ettevõtetele. Mida suuremat kasumit ettevõte teenib, seda suurem on rahaline võit maksude hilisemast tasumisest. Mida kapitalimahukamas valdkonnas ettevõte tegutseb, seda suurem on investeerimisvajadus ja seega jääb tänu maksuvabastusele ettevõttele rohkem vahendeid investeeringuteks, lisas Sõerd.

Samas nentis Sõerd, et tööjõumahukamate valdkondade puhul jääb efekt väiksemaks, sest tööjõu kasutamisega seotud maksukohustust edasi lükata ei saa, kuna neid tuleb tasuda jooksvalt.

“Kui riik soovib luua suuremaid eeliseid tööjõumahukamatele teenindussektoritele, siis järgmise maksureformi põhisisu peakski olema tööjõumaksudega seonduv ehk sotsiaalmaksu

maksimumsumma fikseerimine, töötuskindlustusmaksu määra vähendamine ja erisoodustusmaksu kaotamine tasemekoolituselt,” ütles Sõerd.

Sõerd sõnas, et jaotamata kasumi maksuvabastus positiivne mõju ettevõtetele on avaldunud ka vabaduse näol ise otsustada maksude tasumise ajastatuse üle. “Kuna kasumi jaotamise hetk on investorite otsustada, jääb maksude tasumise ajastatus investorite ja omanike otsustada,” lisas Sõerd.

Samuti ütles Sõerd, et maksusoodustusel on positiivne mõju ettevõtete maksevõimelisusele.

“Kui käsitleda vastupidiseid mõjusid, siis võib välja tuua asjaolu, et ettevõtted ei pruugi jaotamata kasumit suunata investeeringuteks, vaid võivad suurendada likviidseid varasid,” ütles Sõerd.

Autor: Lemmi Kann, Katariina Krjutškova