Kuidas kajastada kinnisvara raamatupidamises

Liigselt detailidesse minemata saab öelda, et kinnisvara objekte tuleb raamatupidamises kajastada kas kinnisvara investeeringutena või materiaalse põhivarana.

Kui ettevõte kasutab kinnisvara objekti enda tarbeks (nt tootmishoone, ladu, kontorihoone, kauplus vms), siis on tegu materiaalse põhivaraga. Ülejäänud juhtudel on tegu kinnisvara investeeringuga, nt kui kinnisvara objekti renditakse välja või hoitakse seda väärtuse tõusmise eesmärgil või on tegu maaga, mida ei kasutata ning mille osas pole selgeid plaane.

Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvutatud akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Ning nagu õpetlik veerg ütleski, tuleb maa ja hooned kajastada põhivaras eraldi, kuid siiski mitte nende turuväärtustes, vaid hoopis bilansilistes jääkmaksumustes.Kinnisvara investeeringuna kajastuvat kinnisvara objekti võib aga kajastada kas samamoodi nagu materiaalset põhivara (vt eelmine lõik) või õiglases väärtuses. Õiglases väärtuses kajastamise korral tuleb objekt hinnata õiglasesse väärtusse vähemalt igal bilansipäeval ning väärtuse muutus kajastub ettevõtte kasumiaruandes. Samas reaalses elus võib tõesti esineda olukordi, kus õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, mistõttu võib muidu õiglases väärtuses kajastuva kinnisvara objekti väärtus jääda ka muutmatuks. Ehk siis kokkuvõtvalt tuleb kinnisvara objekti osas alustuseks määrata, kas tegu on materiaalse põhivara või kinnisvara investeeringuga. Ning materiaalses põhivaras kajastuvat kinnisvara objekti ei tohigi õiglasesse väärtusesse ümber hinnata, sõltumata sellest, kui kõrgeks tema turuväärtus võib olla tõusnud.Eelnevalt kirjeldasin väga lühidalt kinnisvara objektide kajastamist Eesti hea raamatupidamise tava järgi. Kui tahta põhjalikumalt teemasse süveneda tasub lugeda vastavaid raamatupidamisjuhendeid (RTJ 5 ja 6) või võib küsida nõu ka oma ettevõtte raamatupidajalt või audiitorilt. Ei hakanud selles lühikeses artiklis käsitlema olukordi, kus kinnisvara objekt võib kajastuda ka varudes. Ning kui ettevõte kasutab rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid (IFRS), siis on kajastamisel veel täiendavaid võimalusi, mida Eesti hea tava ei võimalda. Näiteks materiaalses põhivaras kajastuvat kinnisvara objekti saab kajastada sisuliselt õiglases väärtuses, kuigi raamatupidamislik termin on antud juhul ümberhindluse meetod, aga sellest detailsemalt juba kunagi tulevikus.    

Artikkel ilmus vastukajana Äripäevas ilmunud artiklile Ettevõtja jätab kinnisvara hindamata.

 

Autor: Lemmi Kann, Ivar Kiigemägi