Käibemaksutrahvi ootel

"Oleme samal pildil koos Rootsi ja Soomega" kiitles mõni päev tagasi meie peaminister Tallinna Tehnikaülikoolis esinedes. Tõsi ta on,  EL-i pildil on meid koguni 27, ainult, et paigutus pildil on erinev. Oma majanduslanguse sügavusest, töötuse suurusest sh. noorte töötuse määralt, vaesuse levikust, rahva tervise näitajailt jne. oleme EL punase laterna osas.

Kas tasub selles olukorras hoobelda väikese eelarve defitsiidiga, kui see on saavutatud suure osa töötuskindlustuse ja tervisekindlustuse makse hoiustamisega Rootsi ja Soome pankades? Ka see, et Lätis on halvem, ei tee meie inimeste elu kergemaks ega ka riiki rikkamaks?

Meie eelarvepoliitika vajab ajakohastatud lähenemist, ei tohi jätkata sellisel protsüklilisel viisil, kus majanduskasvu perioodil võimendasime mulli ja nüüd majanduse kriisi tingimustes langust süvendame. Vajame aktiivset, majandust stabiliseerivat poliitikat, minevikku peab jääma nn. õhukese riigi ideoloogia viljelemine. Kui vähegi tahame Rootsi ja Soomega koos pildil olla.

Majanduse hoob on kahtlemata ka fiskaalpoliitika, milline ühtede otsuste mõjul võib hoogustada teiste mõjul pidurdada majandust. Kuidas aga leida see õige? Kas leiutada oma väikeses mastaabis ise jalgratast või tasuks kuulata-näha mõne edukama riigi tegemisi?

EL institutsioonid asusid praktiliselt kohe, masu esimeste ilmingute tekkimisel tegutsema. Muudetud ja ajakohastatud on mitmeid õigusakte, sealhulgas maksualaseid. Juba 2008. aastal alustati käibemaksu direktiivi muutmise menetlust (jõustus 2009. aasta 5. mail). Direktiivi muudatused võeti ette leevendamaks majanduskriisi oludes ettevõtjate ja langenud sissetulekutega tarbijate olukorda. Muudatused nägid ette võimaluse rakendada harilikust määrast (Eestis tollal 18%) väiksemaid maksumäärasid mitmetele kaupadele ja kohapeal osutatavatele teenustele. 

Varem juba kehtinud võimalust, nagu näiteks farmaatsiatooted, täiendati lastemähkmete ja naiste hügieenisidemetega, puuetega inimestele mõeldud abivahendite gruppi lisati nt. vastavalt kohandatud autod, ka nende parandamine; lisati raamatute CD ja CD-ROM-d; kõik tänavapuhastuse ja jäätmetöötluse ning taaskasutamise eesmärgil osutatavad teenused. Uudsena aga näiteks elamuehitus, ka ümber- ja juurdeehitus ning renoveerimine,  ka kultuurimälestiste renoveerimis- jms. tööd; juuksuriteenused; jalgrataste, jalatsite ja nahktoodete ning rõivaste pisiparandused ja ümbertegemine jmt. Alandatud käibemaksumäära rakendamise võimalus anti ka restorani- ja toitlustusteenuseid osutajatele.

Euroopa Komisjoni ja Parlamendi lähenemisnurka toetas Nõukogu. Viimases on esindatud meiegi ministrid. Muudatuste tegemist toetas arusaam, et vähendatud käibemaksumäära kohaldamine teatud kohalikes sektorites toob kasu majandusele ning tal on positiivne mõju nii töökohtade säilitamisel kui uute loomisel. Parlamendi ees esinedes ütles tollane rahandusvolinik Joaquin Almunia, et vähendatud määrad on olulised käibemaksu majandust pärssiva olemusega tegelemisel, sest käibemaksumäärade vähendamisel tekkiv kokkuhoid tarbijatele on - sissetuleku proportsionaalse osana - suurem madalama sissetulekuga gruppidele. Vähendatud määrasid tuleb kohaldada ainult siis, kui see suurendab tootlikkust, pikaajalist tööhõivet ja suuremat sissetulekute võrdsust.

Täna on sellele valitsuse tähelepanu hakanud juhtima ka meie ettevõtjad. Tundub aga, et seni kurtidele kõrvadele. Vastasel juhul ei välditaks selleteemalisi seadusealgatusi Riigikogus ega ilmuks valitsuskoalitsiooni poliitikute sulest (vt. K. Pentus, EPL 25.10.10) eksitavaid kirjutisi, millised püüavad meid uskuma panna, et kõik riigid ümberringi tõstavad tänastes (tõenäoliselt ka homses) rasketes oludes just käibemaksu.

Kummutan siinjuures need väited mõnede näidetega:

Belgia (kohalik määr 21%)

- elumajade ehitus, renoveerimine jms - 6%- hotelli majutus - 6%- restorani- ja toitlustusteenus - 12%- spordiüritused ja rajatiste kasutamine - 6%- kultuuriüritused (kontserdid, teater, kino) - 6%

Prantsusmaa, kus harilik käibemaksumäär on 19,6 %, on eelnimetatud teenuste alandatud maksumäär 5,5%, Saksamaal vastavalt 19% - 7%, Soomes 23% - 9%, Rootsis 25% - 6%. Toiduainete madalam maksumäär on juba aastaid EL-s aktsepteeritud, seda on rakendanud enamus liikmesriike, sealhulgas Ühendkuningriik, Küpros ja Iiri lausa 0 protsendilise maksumääraga. Kokkuvõttes on pea kõik (v.a. Läti, kes on IMF-i eestkostel) EL liikmesriigid asunud täitma nende endi valitsuse osavõtul väljatöötatud käibemaksu direktiivi määra alandamisele sihitud muudatusi. Rõhutan - alandamisele, mitte tõstmisele. Selline oli direktiivi lähtenurk.

Endile on teadvustatud, et majanduskriisi tingimustes tuleb ettevõtjale anda võimalus osutada ostujõulist teenust, vastasel korral suurenevad pankrotid ja töötajate koondamine.

Teisalt võimaldab madalam käibemaksumäär hoida hindu, niigi alanenud sissetulekuga tarbijale, ostuvõimelisemana. Samas, kui teenuseid osutatakse/ostetakse laekub ka riigieelarvesse maksutulu. Pankrotid ja koondamised tulu ei tekita, suurendavad hoopiski eelarve sotsiaalkulutusi.

Vastupidiselt ühisotsusele tõstis meie valitsus aga üle öö hoopis käibemaksumäära. Küllap on ka see üheks põhjuseks, miks oleme teiste riikidega võrreldes oma majanduslanguse, töötuse, vaesuse taseme jms. näitajatel ikka viimase kolme punase laterna kandja osas.

Lõpetuseks tahan  rõhutada, et kui mõne EL õigusaktiga on liikmesriikidele antud õigusi ja kehtestatud kohustusi, siis tuleb neid ka täita. Tõenäoliselt teeb Euroopa Komisjon kunagi meile eeltoodu osas ettekirjutuse, milline võib tipneda trahviga

See kõik võtab aga aega, samal ajal suurenevad toimetuleku probleemid ühiskonnas, nii tootjal kui tarbijal. Kuid on teinegi kiirem võimalus - Euroopa Komisjonile võib esitada kaebuse seoses liikmesriigi õigusnormiga, milline on vastuolus EL õigusega - või selle põhimõtetega.

 

Autor: Lemmi Kann, Siiri Oviir