Eesti firmade tarkvara lähtepositsioon jätab enne €-päeva soovida

Kõige suuremaks probleemiks on algse standardiga võrreldes liigselt ja dokumenteerimata muudetud tarkvara, mille konverteerimine on aeganõudev ja kulukas.

Eesti firmade kõige levinum majandustarkvaraga seotud probleem on, et firma on soetanud standardse lahenduse, kuid lasknud seda tublisti omatahtsi ümber teha pelgalt ettevõtte omaniku uitmõtte ajel. Näiteks soovitakse mingeid lahendusi liiga detailselt välja töötada, mis aga ei anna sisulist majanduslikku kasu. Ümberarendamine on algusest peale tellijale kulukas ning nüüd, €-päeva eel on komplitseeritud süsteemi ka keeruline ümber seadistada.

Ise leiutamise vältimiseks on tarkvarafirmad, näiteks SAP spetsiaalne instituut analüüsinud ja arendanud kõigile suurematele majandussektoritele sobivad standardlahendused, mida saab lihtsalt kohalikele vajadustele sobitada. Sellelaadne tarkvara sisaldab kõike ettevõttele vajaminevat ning suuremateks muudatusteks vajadust pole, pigem vastupidi.

Vananenud tarkvara ja kadunud IT-mees

Ka mitmed kaasaegsed majandustarkvara lahendused on üles ehitatud igale firmale iseseisva lahenduse tootmisele, mis ennast tegelikult ei õigusta – tihti tehtud muudatusi ei dokumenteerita (ümberseadistuste transkripti tuleks arendajalt alati nõuda) ja seepärast on hilisemate korrektuuride tegemine keeruline. Kui muudatused sisse viinud IT-mees on silmapiirilt kadunud, siis on tema poolt tehtud programmijuppides ja andmebaasides selgusele jõudmine väga aeganõudev ning sageli tuleb lihtsalt kogu tarkvara uuesti juurutada.

Paljud Eesti firmad kasutavad ka vananenud tarkvara, millel polegi võimalust multivaluutalisi protsesse rakendada. Tihti on kasutatav tarkvara nii vana, et tootja seda enam ei toeta. Näiteks väikeettevõtete seas populaarsed aastakümne tagused dos-põhised lahendused - tänaseks pole enam alles ei tootjat ega juurutuspartnerit.

Majandustarkvara seadistamine pole keeruline

Kui ettevõttel on lepinguline tarkvarapartner, siis peaks üleminek üldjuhul olema sujuv ning võrdlemisi ”taskukohane”, lisandudes täiendava kuluna IT-süsteemi regulaarsele hooldustasule. Kuid palju sõltub iga konkreetse tarkvara võimalustest toetada üleminekut eurole. Mõningatel juhtudel on suuremat sorti arendustööd möödapääsmatud. Ja sellistel juhtudel on lepingulisel tarkvarapartneril, kes juba tunneb kliendi konkreetset süsteemi, suur väärtus.

Rahvusvaheliste IT-firmade puhul ei pea ka pikka tööjärjekorda kartma, sest neil on Euroopa suurimate majanduste eurole seadistamise kogemus ja ressurss olemas. Samas elementaarset operatiivtarkvara kasutavad väikeettevõtted ei peagi üleminekuga palju pead murdma, sest olenevalt kasutatavast programmist saab lihtsamad seadistamised ka ise läbi viia. 

Tarkvaralahenduste seadistamisega venitades muutub aga IT-firmade teenus nõudluse kasvades aasta lõpu lähenedes kindlasti kallimaks ning päris hiljaks jäädes on võimalik mõneks ajaks ka päris töövõimetuks muutuda.

Autor: Lemmi Kann, Tiit Parts