Ministeerium: majanduse kosumine kärpis tööpuudust

Töötuse määr alanes teises kvartalis 18,6 protsendini ehk 128 700 inimeseni, teatas rahandusministeerium.

Tööturu areng 2010. aasta teises kvartalis vastas üldjoontes rahandusministeeriumi ootustele. Teise kvartali tööpuuduse vähenemine on kooskõlas töötukassa avaldatud registreeritud töötute statistikaga, kus langus algas märtsi lõpunädalatel ning kvartali keskmistes andmetes on suurem langus III kvartalis.

Edaspidi on oodata jätkuvat tööpuuduse alanemist ning hõivatute arvu suurenemist. Tööpuuduse edasist vähenemist kinnitavad ka töötukassa igakuised andmed, mille kohaselt on registreeritud töötute arv alates aprillist järjepidevalt vähenenud. Juuli lõpuks oli registreeritud töötute arv vähenenud 75 780 inimeseni, so 11,7 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.

Esmakordselt, pärast kaks aastat kestnud kiiret tööpuuduse kasvu, vähenes teises kvartalis tööpuuduse määr 18,6 protsendini. Töötute arv suurenes aastaga 35 600 inimese võrra, so 127 800  inimeseni. 2009. aasta algusest suurenema hakanud pikaajaline töötus jätkab kasvutendentsi. Kauem kui aasta oli teises kvartalis tööd otsinud 45,6 protsenti töötutest ehk 58 200 inimest. Rohkem kui kaks aastat tööd otsinute arv kasvas 15,1 protsendini ehk 19 300 inimeseni. Jätkuvalt oli meeste tööpuudus märgatavalt kõrgem kui naiste oma, vastavalt 22,6 protsenti  ja 14,8 protsenti.

2010. aasta II kvartalis oli tööga hõivatud 558 800 inimest. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga vähenes hõivatute arv 33 800 inimese võrra. Võrreldes eelmise kvartaliga suurenes hõivatute arv 5 200 inimese ehk 0,9% võrra, mille taga on nii hooajalised tegurid kui ka majanduse elavnemisest tulenev uute töökohtade loomine.

Võrreldes esimese kvartaliga kasvas hõive kõige rohkem töötlevas tööstuses, so  4 600 inimese võrra, majutuses ja toitlustuses, so 3 800 inimese võrra ning kinnisvaras, so 3 200 inimese võrra. Töötlevas tööstuses tõi hõive kasvu kaasa toodangu kasv pea kõikides tootmisharudes, kuid kõige enam mõjutasid hõivet puidutööstus, toiduainetööstus, mööblitööstus, rõivatootmine, metalltoodete ja ehitusmaterjalide tootmine. Elavnenud välisturism avaldas mõju majutuse ja toitlustuse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusaladele. Kinnisvara tegevusala töötajate arvu suurenemise tõi kaasa kinnisvaraturu aktiviseerumine.

Hõive vähenes võrreldes eelmise kvartaliga enim hulgi- ja jaekaubanduses, so 7 200 inimese võrra ja hariduses, so 2 800 inimese võrra. Hulgi- ja jaekaubanduse hõivatute arvule avaldas mõju jätkuv jaemüügi mahtude langus ja kulude kärpimise vajadus. Õppeasutuste sulgemine tõi kaasa ka haridustöötajate arvu vähenemise.

Mitteaktiivsete inimeste arv vähenes võrreldes aastataguse teise kvartaliga 5 800 inimese võrra. Mitteaktiivsus vähenes peamiselt seoses pensionile minekuga, so 8 900 inimese võrra ning rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkuse tõttu töölt kõrvale jäänud inimeste arvelt, so 7 200 inimese võrra.